• OMX Baltic0,7%288,53
  • OMX Riga−0,24%875,89
  • OMX Tallinn0,77%1 826,32
  • OMX Vilnius−0,06%1 122,75
  • S&P 5000,61%6 086,37
  • DOW 300,3%44 156,73
  • Nasdaq 1,28%20 009,34
  • FTSE 100−0,04%8 545,13
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,33
  • OMX Baltic0,7%288,53
  • OMX Riga−0,24%875,89
  • OMX Tallinn0,77%1 826,32
  • OMX Vilnius−0,06%1 122,75
  • S&P 5000,61%6 086,37
  • DOW 300,3%44 156,73
  • Nasdaq 1,28%20 009,34
  • FTSE 100−0,04%8 545,13
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,33
  • 25.09.09, 21:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Poolas müüdi 27 aastat vana Rootsi liha

230 tonni Rootsi puutumatust tagavarast pärit igivanu lihakonserve jõudis Poola turule, kus need liikusid muuhulgas toitlustusasutustesse.
Ajalehe Svenska Dagbladet ja Poola telekanali TVN tellitud laboritestide kohaselt vastasid konservid Euroopa Liidu mikrobioloogilistele nõudmistele, Varssavi põllumajandusülikooli täiendavatel uuringutel leiti aga kala moodi lõhnavast lihast eri astmes riknemise tunnuseid, vahendas täna STT.
Aastail 1982-1990 valmistatud konservide „parim enne“ on umbes kümme aastat, miskipärast oli karpidele märgitud aga aastaarv 2010. 1986-1993 valminud konserve müüdi Poolas ka peoteenindusettevõtetele ja lasteaedu teenindavatele suurköökidele.
Rootsi müüs alates 90ndate lõpust oma külma sõja aegseid toidutagavarasid hirmodavalt. Sealse põllumajandusministeeriumi müügitingimuste järgi ei pidanud need mingil juhul jõudma ELi inimeste toidulauale, vaid ainuüksi loomasöödaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.01.25, 08:00
Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele