• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 28.09.09, 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USAs pakutav uudismaks peidab endas kahekeelsust

Äsjase ettepaneku kohaselt magusatele karastusjookidele lisamaksu kehtestamisel saaks maksumaksja topeltkoosa: esiteks riiklikud subsiidiumid maisikasvatajatele ja teiseks maks sestsamast maisist toodetud odavat suhkrusiirupit sisaldavatele jookidele, sedastas oma juhtkirjas Los Angeles Times.
Valitsus peab enne otsustamist, kas taoline maks oleks ikka magus mõte, läbi mõtlema keerukad terviseteemalised küsimused, kirjutas ajaleht. Septembris käis grupp nimekaid arste, teadlasi ja poliitikuid välja mõtte suhkrurikaste karastusjookide maksustamisest Eesti rahas 3.60 krooniga liitrilt, et ohjeldada ameeriklaste rasvumist ja ühtlasi koguda raha tervishoiureformi läbiviimiseks. President Barack Obama nimetas ettepanekut kaalumist väärivaks. Kui ta ses suunas midagi ette võtab, on ta sees tõsises vaidluses.
Mis asjad need üldse paksuks ajavad? Viktoriiniküsimus: kumb on hullem, kas õunamahl või suhkrut täis karastusjook? Kalorite järgi õunamahl, mis peale nende suurt midagi toitumise seisukohalt olulist ei sisaldagi. Mitte soovides õunamahla maha teha, kuid selle näite järgi, soovides rämpstoitu maksustada või lihtsalt defineeridagi, tabab meie sisemisi arusaamu hulk vasturääkivusi. Kas kunstväetisega kasvatatud kartulitest tehtud krõpsud on rämps- või tervisetoit? Seadusandja peab täpselt teadvustama eesmärgi ja kujundama sellega sidusa poliitika, mitte lihtsalt maksustama ühte suupistet teise järel.
Pole tõesti teada, et limonaad millegi poolest tervisele kasuks tuleks. Inimesed peaks tarbima seda pigem lisandina kui ühe põhilise toidurühmana, mida toidupoodides populaarsete suurte pudelite kaupa neelata. Ameeriklase silueti laienemisel on aga rohkem põhjusi kui limonaadimaksu ettepanekus kirjas ning lõplikult neid selgeks tehtud polegi.
Tuletage meelde 90ndate madala rasvasisaldusega toodete hullust. Toidus oli vähem rasva, kuid mitte selle tarbijates, kes kugistasid piisavalt palju soolakringleid ja madala rasvasusega kooke, et tagada rasvumise kasv. Ka järgmiseks patuoinaks leitud süsivesikute tarbimise vähendamine ei pidurdanud rasvumist, inimesed pöördusid hiigel-lihaportsude juurde.
Hulk tõsiseltvõetavaid uurimusi seostab palju odavat fruktoosirikast maisisiirupit sisaldavate karastusjookide ohtrat tarvitamist kaaluprobleemidega. See ei tähenda samas väidet, et tarbimise vähendamisel pöörduks olukord vastassuunda. Kõrge tubakamaks on edukalt vähendanud suitsetajate osakaalu elanikest, sest kui sigaretid lähevad igapäevase harjumuse kohta liiga kalliks, pole suitsetajatel õieti valikut. Kaloreid seevastu saab hulgast erinevaist allikaist. Paljude dietoloogide arvates on liigsuured portsjonid koos vähese liikumisega peamine ülekaalulisuse tekkimise tegur. Efektiivsem, kuigi mitte õiglasem taktika oleks maksustada söögikohad, kes kuhjavad taldrikule hiidportse.
Limonaadi lisamaks paneks maksumaksjale topeltkoormuse: maks ise ja riiklikud maisisubsiidiumid, mis algselt selle kraami nii odavaks teinud ongi. Kui Kongress lõpetaks hiiglaslikud subsiidiumid, peaks limonaad oma hindu kujundades poeletil konkurentsis iseseisvalt hakkama saama.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele