USA, Euroopa ja mõne Aasia riigiga
võrreldes hulga paremate töövõimalustega Hiinasse saabub sel põhjusel üha enam
välismaalasi.
„Nende kodumaadega võrreldes on Hiina praegu tõesti võimaluste maa,“ rääkis Hiina ja Hongkongi ettevõtete heaks töötava personaliotsingu firma MRI China Group mänedžer Chris Watkins Associated Pressile. Tema sõnul on ettevõttele välismaalt laekuvate CV-de hulk pooleteise aasta jooksul kolmekordistunud. Eelmise aasta lõpu seisuga oli välismaalastel 217 000 kehtivat tööluba võrreldes 210 000ga aasta varem. Neile lisanduvad tuhanded ajutise äriviisa alusel töötajad, kes käivad viisasid regulaarselt piiri taga uuendamas.
Kui äsja ülikooli lõpetanud Mikala Reasbeck (23) ei suutnud Bostonis leida paremat tööd kui seitsme dollari eest tunnis apteegis tablette kokku lugeda, astus ta veebruaris otsustava sammu ja istus Pekingi lennukile mõttega seal tööd otsida. Nädal hiljem oli neiul täiskohaga inglise keele õpetaja amet. Hiina keelt ta ei oska, kuid oli käinud eelmisel aastal Pekingi olümpiamängudel vabatahtlikuks. "Otsisin tööd üle terve USA. Lihtsalt polnud midagi,“ kirjeldas ta. Paljud teevad sarnaselt temaga elementaarset keeleõpetamise tööd, mille järgi on nõudlus kohalike üliõpilaste ja äriinimeste poolt. Kuid üha enam saabub inimesi oskustega arvuti-, rahandus- vm. vallas erialast tööd otsima. Hiina tööturule on hästi mõjunud riigi 586 mld dollarine majanduse turgutamise abipakett, mis aitas tänavu II kvartalis saavutada aasta varasemaga võrreldes 7,9% majanduskasvu. Valitsuse kinnitusel luuakse tänavu miljoneid uusi töökohti, kuigi riigis endas on endiselt 12 mln töötut.
23aastane äsja Cornelli ülikooli lõpetanud Andrew Carr nägi Hiinat turvalisema alternatiivina pärast seda, kui kursusekaaslaste Wall Streeti tööpakkumised olid majanduskriisi tõttu ära langenud. Nüüd on ta augustist alates Lõuna-Hiinas Shenzhenis ettevõtte bangyibang.com teenistuses, kes tegeleb majandusalaste uuringute ja reklaamiga. Carr on ka kaheksa aastat hiina keelt õppinud. Tema Ameerikasse jäänud kursusekaaslastest on mitmed õige suvalistes ametites – üks näiteks kalastusretkede giidina Alaskal.
Hiinas on välismaalastel tööluba saada mõnevõrra lihtsam kui mõnel Euroopa Liidu maal, kus ooteaeg võib olla kuid. Hiinas lubatakse tööandja vastavale taotlusele vastust 15 päevaga. Valitsuse teatel on tehnika- ja juhtimisteadmistega inimesed eelistatud. Mikala Reasbecki sõnul, kel on kirjandus- ja kirjastusharidus, kuid kes nüüd on Hiinas lihtsalt keeleõpetaja, elab ta oma sealse mitte kuigi kõrge 2000-2300 dollarise kuupalgaga päris mugavasti ära. Eelnev hiina keele oskus on seal küll kasuks, kuid mitte hädavajalik tingimus. Mõned tööandjad palkavad just nimme välismaalasi, et nood suhtleks omakeelsete välispartneritega ja töötaksid oma emakeeles koostatud oskuskeelt nõudvate dokumentidega.
Mõnedki välismaalased ei näe Hiinas vaid varjupaika rasketel aegadel, vaid ka allikat võimalusteks, milleni nad kodus ei küündiks. "Kui CV-s on aasta-kaks kogemust Hiinas, on sellest tagasi Ühendriikidesse minnes kasu peakorteris tööalaselt või ärikoolidesse sissepääsemisel," rääkis China Market Research Groupi tegevjuht Shanghais Shaun Rein.
28aastane endine Londoni pangatöötaja, kes tööandja soovil jäi anonüümseks, asus Hiinasse investeerimisfirmasse tööle aasta tagasi, kui kriis kukkus kodumaal tema valdkonda laastama. Mehe sõnul oli ta hoolimata keeleoskuse puudumisest Hiinas nõutud töötaja tänu oma kogemustele ja kontaktidele, sealne turg aga pakub „palju kiiremat teed kõrgele ametikohale.“ Tema kinnitusel teenib ta Hiinas kodumaast rohkem ja tööpäevad on lühemad.
27aastane sakslane Konstantin Schamber jättis kõrvale kodused töövõimalused ja asus tööle Pekingi õigusbüroo ärijuhina, kus ta on ainus välismaalane. „Usun Hiinat sarnanevat USAga 1930ndatel aastatel, kes tõmbas ligi palju rahateenimise või karjäärivõimaluste huvilisi inimesi,“ ütles ta.
Siiski ootab välismaalasi ees tugevam konkurents tõusva arvu haritud, inglise keelt valdavate noorte hiinlaste poolt, osa neist pöördumas tagasi töökogemusega Läänest, rääkis Shaun Rein. „On palju tippülikooli lõpetanud hiinlasi, kes teenivad 500-600 dollarit kuus,“ seletas ta, „teha selgeks, et oled neist palju parem, on väga raske.“
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.