Majanduslanguse ajal tõuseb keskmine eluiga
tavapärasest kiiremas tempos. Nii oli see 1930. aastate suure depressiooni ajal
ning tõenäoliselt kehtib selline üllatav seos ka praeguse kriisi ajal.
Michigani ülikooli teadlased José Tapia Granados ja Ana Diez Roux leidsid seose majanduslanguse ja suremuse vähenemise vahel ning usuvad, et suudavad sellele nähtusele anda ka mõistliku seletuse, kirjutas LiveScience.
Suure depressiooni ajal tõusis keskmine eluiga USAs tervelt 6,2 aastat. 1929. aastal oli keskmine eluiga Ameerika Ühendriikides 57,1 aastat, neli aastat hiljem aga juba 63,3 aastat. Eluiga suurenes oluliselt nii meestel kui naistel, nii valgetel kui afroameeriklastel. Seos eluea pikenemise ja majanduslanguse vahel kehtis ka teistel 20. sajandi lühematel perioodidel, mil USA majandus kokku tõmbus.
Teadlased on ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis toonud välja põhjused, mis nende arvates võivad olla üllatava ja tavaarusaamadega vastuollu mineva eluea suurenemise taga majanduslikult rasketel aegadel.
Peamiseks eluea pikendajaks on vähenenud stress. Tugeva majanduskasvu ajal nõuavad tööandjad töötajatelt enam. Töö muutub pingelisemaks ning ületunnid tavalisemaks. Maksab selle eest aga töötaja oma tervisega, sest stress on oluliseks tekkepõhjuseks paljude haiguste puhul. Majanduslanguse ajal on töötajal aega rohkem ning töö on enam kontimööda. Töötasu võib olla küll väiksem, kuid seegi võib olla tervisele hoopis hea, sest suitsu ja alkoholi peale ei saa enam nii palju kulutada. Vähenenud stressitaseme tõttu pole nende järele enam ka nii suurt vajadust.
Lisaks toovad teadlased välja, et buumi ajal palkavad ettevõtted sageli puuduvate või väheste kogemustega töötajaid, kellega juhtub rohkem tööõnnetusi. Kuna majanduslanguse ajal väheneb tööstustoodang, siis väheneb ka saastetase ning inimesed saavad hingata pisut puhtamat õhku, mis mõjub keskmisele elueale samuti positiivselt.
Uuringu tulemusi uurides tuleb mõista, et need järeldused kehtivad kogu ühiskonna kohta keskmiselt. Konkreetne inimene, kes majanduslanguse ajal töö kaotas, ei pruugi üldisest eluea kasvust midagi võita. Sellele viitab ka asjaolu, et enesetappude arv majanduslanguste ajal suureneb. Siinkohal kehtib tugev analoogia ettevõtete ja inimeste vahel. Majanduslangused saavad paljudele ettevõtetele saatuslikuks, kuid enamik elab raske perioodi üle ning saab edaspidi osa oluliselt tervenenud majanduskliimast.
Majanduslangus pikendab eluiga
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Eesti inimeste keskmist eluea pikkust kommenteerides, et tegelikult on naistel ikkagi palju raskem elu, sest nad peavad vanemas eas 11 aastat meesteta hakkama saama. "Parem on ikka õigel ajal ära surra," tähendas Ligi elutargalt.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.