Läti peaminister Valdis Dombrovskis
kinnitas täna raadiointervjuus, et riik jätkab kreeditoridega koostööd, et
Lätile antud abilaenu väljamaksed jätkuks.
„Loomulikult tuleb meil töötada selleks, et see raha laekuks,“ ütles Dombrovskis täna Läti raadiole antud intervjuus. „Samas tuleb meil ka oma huvide eest seista ning kokkuvõttes tegutseda programmi raames, mis tagaks majanduse jõudsa toibumise,“ lisas peaminister.
Lätile antud abilaenu lepingus võttis Läti kohustuse kärpida tuleval aastal eelarvedefitsiiti 500 miljoni lati ehk 11 miljardi Eesti krooni võrra, et saada 2012. aastaks defitsiit 3%le SKPst.
Tuleva aasta eelarves kavandab Läti valitsus defitsiidiks 8,5% ning väidab, et selleks piisab kulude kärpimisest ja maksude tõstmisest kokku 325 miljoni lati suuruses summas.
Euroopa Komisjon ja Rootsi valitsus, kes on Läti kaks suurimat laenuandjat, on Läti valitsuse sellist otsust kritiseerinud ning nõuavad suuremaid kärpeid. Eriti on kreeditore pahandanud Läti taganemine lubadusest kehtestada eluasemele kinnisvaramaks.
Läti peab „taastama oma usaldusväärsuse, et riik suudab end ühel päeval taas ise ilma välisabita finantseerida,“ ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia eile tehtud avalduses.
Läti rahandusministeeriumil tuleb kiiresti jätkata eelarves uute kärpekohtade otsimist, ütles Dombrovskis tänases intervjuus. Peaminister lisas, et rahvusvaheliste kreeditoridega on käimas väga pingelised läbirääkimised.
Juunis panid kartused, et Läti ei tule oma eelarvekärbetega toime ning abilaenu väljamaksed külmutatakse, surve alla Rootsi pankade aktsiad ja Ida-Euroopa valuutad. Tänaseks päevaks on Läti 7,5 miljardi euro suurusest abilaenust kätte saanud 1,2 miljardit eurot Euroopa Komisjonilt, 200 miljonit eurot IMFilt ning 200 miljonit eurot Maailmapangalt, vahendas agentuur Bloomberg.
Kui need rahad uuesti eelarveprobleemide pärast kinni jäävad, annaks „see finantsturgudel koheselt väga terava tagasilöögi“, ütles Dombrovskis.
„Ehkki olukord on lahendusest alles kaugel, näivad ka värsked hoiatused lähenevast kollapsist ilmse liialdusena,“ kommenteeris Nordea analüütik Annika Lindblad. „Praegused likviidsusfondid tagavad selle, et Läti riik suudab oma maksekohustused täita vähemalt 2010. aasta märtsini.“