Keskerakonna fraktsioon esitas
seaduseelnõu, mis võiks kergendada kodulaenu maksmisega hädas inimeste elu, kuid
peaminister Andrus Ansip ei rutta plaani heaks kiitma.
Keskerakonna fraktsioon on algatanud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Asjaõigusseaduses tahetakse sellist muudatust: „Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud kinnisvara turuhindade languse tõttu, ei või hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist.“ ja võlaõigusseaduses: „Kui krediidiandja ütleb hüpoteegiga tagatud lepingu üles, siis pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekut hüpoteegipidajale on kogu võlg tasutud.“
„Esimestel kuudel on inimestel tõepoolest säästud ja töötukassa tugi, aga see kaob, kui saab täis 270 päeva töötuna. Töö kaotanud inimesed on väga sageli võtnud endale kodulaenu ja nad satuvad sellega tõsisesse hätta. Makseraskustes inimesi ei päästa ka kodu mahamüümine, sest buumi ajal võetud laen võib olla nii suur, et kodu praegusest hinnast ei piisa, et laenu kustutada. Kuidas te suhtute sellesse, et Keskerakond on teinud ettepaneku, et pangalaen loetaks kustutatuks, kui pangale antakse ära laenu eest ostetud kinnisvara? See on nii näiteks Rootsis, mille pangad meil valdavalt tegutsevad. Kas teie meelest on õige, et me selle seaduselünga katame, millega pankadele on antud roheline tuli kasumi teenimiseks ja kogu risk on pandud kodulaenu võtjatele?“ küsis eelmisel nädalal riigikogu infotunnis Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson.
Peaminister Andrus Ansip märkis, et selle ettepaneku üle võiks arutleda tuleviku kontekstis.
„Kui kehtestatakse uued reeglid, need peavad kehtima tulevikus väljaantavate laenude puhul. Kindlasti ei saa pankureid ja investoreid üllatada poole protsessi pealt sellega, et reegleid kardinaalselt muudetakse. Kui laenude väljaandmisel olid väga selged reeglid, siis nendest tuleb kinni pidada kogu aeg, kuni laenud on tagasi makstud. Kui poole pealt öeldakse, et laenude tagatised ei ole enam need, mis nad olid siis, kui laenud välja anti, on see investorite petmine. Kindlasti see Eestit kui senini ettevõtjasõbralikku riiki heast küljest ei näita. Ma ei pea küll kuidagimoodi võimalikuks poole pealt reegleid muutma hakata. Aga kui meil on soov tulevikus laene teistel alustel välja anda, siis loomulikult olen ma valmis diskussioonideks,“ ütles Ansip.
Ka Lätis tekitab praegu palju kõneainet sarnane plaan. Välismaiste kreeditoride tugeva kriitika ja surve alla sattunud Läti valitsus on teinud ootamatu vastukäigu – peaminister Valdis Dombrovskis on andnud korralduse ette valmistada eelnõu, mille järgi kodulaenu võtnute vastutus piirduks vaid tänaseks järsult odavnenud tagatisvara maksumusega.
Sisuliselt tähendab see seda, et kui laenuvõtja ei tule enam toime intressi- ja laenumaksetega, võib ta piltlikult öeldes võtmed panka viia ja on sealt edasi võlakoormast prii. Teine ettepanek on takistada inimeste n-ö kuuse alla tõstmist – kui pank inimese kodu üle võtab, tuleb vastu pakkuda väiksem elamispind.
Seadus oleks kavas jõustada tagasiulatuvalt ning tähendaks kõva lööki Rootsi suurpankadele, mis on suurimad laenuandjad Läti turul. Dombrovskise sõnul võiks uus seadus jõustuda tuleva aasta algusest.
Seotud lood
Välismaiste kreeditoride tugeva kriitika ja
surve alla sattunud Läti valitsus on teinud ootamatu vastukäigu – peaminister
Valdis Dombrovskis on andnud korralduse ette valmistada eelnõu, mille järgi
kodulaenu võtnute vastutus piirduks vaid tänaseks järsult odavnenud tagatisvara
maksumusega.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis
kinnitas täna raadiointervjuus, et riik jätkab kreeditoridega koostööd, et
Lätile antud abilaenu väljamaksed jätkuks.
Läbirääkimised Läti 2010. aasta eelarve
ümber tõotavad uut turbulentsi Läti lati ümber, hoiatas SEB analüütik Mikael
Johansson täna Stockholmis panga koostatud Ida-Euroopa riikide majandusprognoosi
esitlusel.
SEB juhatuse esimees Ahti Asmann
kommenteeris kavandatavat seadusemuudatust, mis eluaseme pangale loovutanud
inimesed kohustustest vabastaks, et see ei leevenda praeguste laenuvõlglaste
olukorda.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.