Läti valitsus tahab leevendada laenuiket – pauk pankadele

Sisuliselt tähendab see seda, et kui laenuvõtja ei tule enam toime intressi- ja laenumaksetega, võib ta piltlikult öeldes võtmed panka viia ja on sealt edasi võlakoormast prii. Teine ettepanek on takistada inimeste n-ö kuuse alla tõstmist – kui pank inimese kodu üle võtab, tuleb vastu pakkuda väiksem elamispind.

Seadus oleks kavas jõustada tagasiulatuvalt ning tähendaks kõva lööki Rootsi suurpankadele, mis on suurimad laenuandjad Läti turul. Dombrovskise sõnul võiks uus seadus jõustuda tuleva aasta algusest.

Samas ei ole hetkel veel selgust, kas tegemist on tõsise mõtte või populistliku vastulöögiga viimastel päevadel eriti Rootsi poliitikutelt kõlanud kriitikale Läti valitsuse eelarvekava ja IMFi abilaenu tingimuste täitmise üle. Kui kava on tõsine, võib see osade analüütikute arvates kõrvaldada ühe peamise tõkke Läti lati devalveerimiselt.

"Selle ettepaneku tagajärjed oleksid väga rasked eelkõige Swedbankile SEB-le," kommenteeris Danske Marketsi analüütik Pär Magnusson. "Sellega kõrvaldaksid lätlased ühtlasi suurima takistuse lati devalveerimiselt," jätkas ta.

Rootsi pankadele võib see kaasa tuua suuri kahjumeid. Korterite hinnad on Riias 2007. aasta tipptasemelt kukkunud ligi 70%. Paljudel eluasemelaenu võtjatel on võlakoorem täna suurem kui selle raha eest ostetud vara väärtus. Swedbanki portfellis on selliseid laene üle 50%.

Danske Banki analüütikud pole kindlad, kas Valdis Dombrovskisel on ikka tõsi taga. "Võib-olla tuleb seda vaadata kui läbirääkimiste taktikat nüüd kus surve IMFilt ja Rootsi valitsuselt on suurenenud, et Läti abilaenu kokku lepitud tingimused täidaks," ütles Magnusson.

Tänases Biznes Baltijas kinnitab Läti peaministri pressiesindaja, et ettepanekutega on tõsi taga ja kiire ning et need jõustuksid tagasiulatuvalt. "See on ju loogiline – raskustes on ju eelkõige need inimesed, kes on juba laenu võtnud. Praegu ei anna pangad peaaegu üldse laenu või annavad väga vähe," jätkas ta. Pressiesindaja möönis, et ettepanek on praegu vaid ettepanek, mille saatuse otsustab koalitsioonipartnerite ja parlamendi suhtumine.

Läti pangandussektoris tekitas peaministri algatus eile mõistmatust. "See ettepanek on tehtud ilma, et seda oleks eelnevalt valdkonna esindajatega arutatud või võimalikke tagajärgi analüüsitud," ütles Läti kommertspankade assotsiatsiooni juht Teodors Tverionis. Tema sõnul on pigem tegemist "populistliku projektiga" eelkõige selles valguses, et seadus kavatsetakse jõustada tagasiulatuvalt.

Swedbank ja SEB jäid kommentaarides napisõnaliseks. Swedbanki pressiesindaja Anna Sundblad ütles, et ei tea veel ettepaneku detaile ja nii ei saa pank kommenteerida. Samuti keeldus ta ütlemast, kas Läti on selliseid võimalikke seadusemuudatusi Swedbankiga arutanud.

SEB pressiesindaja Elisabeth Lennhede märkis, et kohalike ametivõimudega ollakse pidevas dialoogis ning et Läti valitsus otsib lahendusi laenuga hätta jäänute abistamiseks. "SEB-l on Balti riikides pikaajaline strateegia," ütles ta, lisades samuti, et kuna ettepaneku osas pole veel konkreetset kava, pole võimalik rohkem kommenteerida.

Parex Banka asepresident sõnas B B-le, et eraomandit austavas riigis ei või tagasiulatuvalt selliseid otsuseid teha.

Investeerimisfirma Prudentia partner Girt Rungainis ütles lehele, et peaministri initsiatiivi võib vaadata nii Läti vastukäiguna Rootsile kui reaalset abi eluasemelaenuga hätta jäänud inimestele. Majanduslikust aspektist vabaneks raha, mis saaks minna tarbimisse ning mis majanduse olukorda leevendaks. Pikemas perspektiivis tähendaks see aga eluasemelaenude puhul suuremat omafinantseeringut ja kallimat laenuraha.

Rungainise sõnul tõlgendaksid Rootsi pangad seda Läti poolt ebasõbraliku sammuna, mis annab tunnistustust Läti riigi ebausaldusväärsusest, kus esmalt otsustatakse üht ja siis teist.

Äsja Läti majanduse kohta ülevaate avalikustanud IMF ei jäta rooskamata ka Rootsi panku, märkides, et need aitasid kaasa nii laenubuumile kui nüüd krediidikriisile.