Ka Eestil on laenuorjusest päästmise plaan küpsemas

Läti peaminister Valdis Dombrovskis on andnud korralduse ette valmistada eelnõu, mille järgi kodulaenu võtnute vastutus piirduks vaid tänaseks järsult odavnenud tagatisvara maksumusega.

Ka Eestis on sarnane eelnõu menetlusse võetud. Nimelt on Keskerakonna fraktsioon algatanud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Asjaõigusseaduses tahetakse järgmist muudatust: „Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud kinnisvara turuhindade languse tõttu, ei või hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist.“ ja võlaõigusseaduses: „Kui krediidiandja ütleb hüpoteegiga tagatud lepingu üles, siis pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekut hüpoteegipidajale on kogu võlg tasutud.“

Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson rõhutas, et arenenud riikides on riskid jagatud panga ja laenuvõtja vahel. „Pangad on Eestis absoluutselt riskidest priid. Pangad olid buumiajal nõus andma ükskõik millise summa eest laenu, isegi kui tagatis oli ilmselgelt ülehinnatud,“ sõnas Simson, lisades, et eelnõu eesmärk on, et kõik riksid ei jääks nõrgema poole kanda.

Simson märkis, et nad on võtnud eestlaslikult pikatoimelise positsiooni ning üritavad küsimust lahendada samm-sammult. Nii radikaalselt plaani nagu lätlased, kes tahavad, et seadus ka tagantjärgi rakenduks, eelnõusse sisse pole kirjutatud. „Kui riik teeks selle tagasiulatuvaks, peaks seal ka riigipoolne kompensatsioon olema sees. Riigi otsus ainult kärpida on poliitiline otsus. Tegelikult on Eesti riik võimeline aitama ettevõtjaid ja ka hättasattunuid,“ lisas ta.

Kuid kas eelnõus leiab vajalikud poolthääled?

Eelnõu peab esiteks läbima valitsuses kooskõlastusringi ja seejärel antakse seadus riigikogule üle. Simson ütles, et ta on isiklikult küsinud ka peaminister Andrus Ansipi käest eelnõu kohta, kes on öelnud, et ta ei taha panku üllatada. IRLiga pole Keskerakond veel rääkinud. „Võib karta, et tänane valitsus seda ei toeta. Samas ei tähenda see seda, et eelnõu riigikogus toetust ei saa. Näiteks rahanduskomisjonis on opositsioonil rohkem hääli kui koalitsioonil. Sellist seadust on Eestis vaja. See, et täna saavad pangad panna kõik laenuandja õlule, on seadusauk. Ja seadusandja ülesanne on see auk ära kaotada,“ rääkis Simson, kelle sõnul on neil esimene eelistus läbi rääkida Rahvaliidu, sotsiaaldemokraatide ja rohelistega, nende häältega peaks piisama seaduse jõustumisest.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja IRLi liige Ken-Marti Vaher ütles, et Läti peaministri poolt tõstatatud kodulaenu võtnud inimeste vastutuse vähendamise teema on oluline, kuid Eestis tahaks ta selle teemaga tegeleda pigem pärast valimisi.

Vaher ütles, et tõenäoliselt jõuab Keskfraktsiooni algatatud eelnõu oktoobri teisel poolel arutamisele. „Sellele küsimusele peaks rohkem otsa vaatama, see pole nii lihtne teema. Tuleb kindlasti ära kuulata erinevad osapooled,“ ütles Vaher, lisades, et ta ise pole jõudnud veel tutvuda lähemalt eelnõuga.

Kuigi Läti peaminister Valdis Dombrovskise üleskutset peetakse ka propagandaks, siis Vaher märkis, et see küsimus on igati arutamist väärt. „Arvan, et koduomanikke kaitsta on väga oluline just tänastes tingimustes. Praegu on tuhanded pered olukorras, kus nad võivad oma kodu kaotada pangalaenu tõttu,“ ütles ta.

Vaher märkis veel, et tahaks seda teemat arutada pärast valimisi, et ei oleks valimiseelset sagimist selle olulise teema puhul. „Asi ei ole ju must-valge. Tuleks leida sellised lahendused, mis sobiksid eraõiguse kontseptsiooniga ja ei tekitaks põhjendamatuid kulusid või koormisi,“ ütles poliitik.

Vaher ei osanud öelda, kas eelnõu sellisel kujul heaks kiidetakse, kuid mingi lahendus tuleb tema sõnul probleemile leida, kas sel või mõnel teisel kujul.