Majandusajakirja Economist värske number
käsitleb täna pikalt Balti riikide ja eelkõige Läti probleeme ning märgib Oscar
Wilde’i parafraseerides, et kui ühe Balti riigi kaotust võib käsitleda kui
ebaõnne, siis kahe kaotus oleks juba ilmne hoolimatus.
Teise Balti riigi all mõtleb Economist eelkõige Leedut, mis on kaugel oma eelarve tasakaalu saamisest ning selle asemel, et IMFilt abi otsida, on eelistanud kõrge hinnaga laenamist välisturgudelt. Eesti loodab tasuks oma eelarvekärbetele 2011. aastal eurole üle minna. Mõlemal riigil tuleb aga läbi teha raske kohanemisprotsess ning säilitada välismaa silmis usaldus. Kas ja kuidas Balti riike aidata, selles on küsimus.
Seni on pea pretsedenditu välisabi ELi kõige kehvemas seisus riigi Läti majandust totaalsest krahhist hoidnud, kuid riik kujutab endast jätkuvalt „kohutavat kaost“. Ei valitsus, nõrk koalitsioon ega IMF ja Euroopa Komisjon suuda omavahel üksmeelele jõuda, mida teha tuleks.
Lootuskiiri on, kuid probleemid on jätkuvalt suured ja üks neist on Läti valitsus, kus tooni annavad kohalikud oligarhid ja parteiparunid. IMFi ja ELi eestvedamisel kokku pandud abilaenu tingimusi pole suudetud täita – reformid pole õieti alanud ja kärped on ebapiisavad. Äsja oli Riias Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia, kes edastas karmi hoiatuse, et valitsusel tuleb ellu viia sügavamad kärped. Paljud, eelkõige IMF, kahtlevad aga, kas valitsus suudab nõutud reformid ka tegelikult ellu viia. Mõned IMFis on seisukohal, et devalveerimine on vältimatu. Teised samas väidavad, et kahju riigi mainele oleks sellest hullem kui kasu konkurentsivõimele. Ja keegi ei taha seda ka Lätile vägisi peale suruda, kui riigi valitsus ja rahvas devalveerimise vastu on.
Kriisi ühe murettekitava sümptomina toob Economist välja ka päevalehe Diena käekäigu. Raskustes lehe müük Londonis asuvale firmale Blackfish Capital tõi kaasa tippajakirjanike lahkumise. Uus omanik pole samas veenvalt kinnitanud, et on tõesti ise lehe omanik. Lehe toetajad kardavad, et sellega on kriitilise ajalehe suu kinni pandud.
Igasugune lahendus Läti kriisile eeldab valuutas võetud võlaprobleemi lahendamist. Erasektori võlg on kasvanud 130%le SKPst. Ent ehkki laenuvõtja vastutust piiravad seadused, mille kehtestamist kaalub nüüd ka Läti riik, on mitmes riigis jõus, on Lätis reeglite muutmine praegusel hetkel riskantne, leiab Economist.
Kriisis kannatab Läti maine ja usaldusväärsus ka Nato silmis. Paljud kaitseplaneerijad sooviksid Balti riikides korraldada suure maismaaõppuse, kuid pole kindlust, kas kaitsekulusid kärpiv Läti suudaks oma kohustusi täita . Samal ajal on mitmed Läti tipp-poliitikud, sealhulgas endine peaminister, soojendamas suhteid Venemaaga.
Eesti ja Leedu püüavad end Lätist eristada ja distantseerida, kuid isegi kui poliitiline olukord on neis riikides stabiilsem, tuleb majanduses läbi viia raske kohanemine.
Eraldi soovitab Economist ühes oma tänastest juhtkirjadest kaaluda selliste raskustes väikeriikide kiiremat vastuvõtmist euroalale.
Seotud lood
Tänane Briti majandusajakiri Economist kirjutab, et Läti majanduse vabalangus on peatunud ning et hukku ja hävingut mananud kassandrad peavad nüüd oma sõnu sööma – Kreekaga võrreldes näeb Läti täna isegi parem välja.
Majandusajakirja Economist värske number
lahkab fikseeritud valuutakursiga Läti kibedaid valikuid ning soovitab suurtes
raskustes väikesed ELi riigid kiiremini euroalale aidata.
Briti majandusajakirja The Economist värske
number „hoiatab“, et eestlaste enesega rahulolu, mida lätlased ja leedulased
meile niigi ette heidavad, saab IMFi üllatavalt positiivse hinnangu järel vaid
hullemaks minna.
Kui Läti kõrvutamist Argentiinaga kohtab
sageli, kui on vaja kinnitust, et devalveerimisest pole pääsu, siis Hongkongist
kuuleb harvem – see riik suutis Aasia kriisis 1997-98 oma fikseeritud
valuutakursi säilitada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.