Economist: Baltimaades sula, Ateenas jäätab

Kõige märkimisväärsem on see, et Läti on toime tulnud nn sisemise devalveerimisega, mida paljud pidasid võimatuks. Ehk teisisõnu taastanud oma konkurentsivõimet mitte valuutakursi muutmise, vaid sügavate palgakärbete ning avaliku sektori kulutuste vähendamisega. Juba on reitinguagentuurid tõstnud Läti reitinguväljavaadet ning intressid finantsturgudel alanenud.

Samas ei tee ajakiri endale mingit illusiooni Läti majanduse seisust – tööpuudus on ELi kõrgeim ning kasvulootust on majanduses ehk alles 2011. aastal. Tööjõud lahkub välismaale. Usaldus institutsioonide ja oligarhide juhitud poliitiliste parteide vastu on nõrk, toetus ELile madalam kui teistes liikmesriikides ning Venemaa mõju kasvab.

Siiski paistab Läti võrdluses Kreekaga paremas valguses. Läti ei ilustanud oma riigifinantside seisu ning streigid on olnud harvad. Vaidlusküsimusi lahendatakse kohtus, mitte tänaval.  Nii Läti kui Kreeka on saanud ränki lööke, kuid kreeklased on hea eluga ära harjunud ega taha sellest loobuda. Lätlased rõõmustavad üksi sellegi üle, et nad üldse kaardil on, märgib ajakiri.