Tänane Briti majandusajakiri Economist kirjutab, et Läti majanduse vabalangus on peatunud ning et hukku ja hävingut mananud kassandrad peavad nüüd oma sõnu sööma – Kreekaga võrreldes näeb Läti täna isegi parem välja.
Kõige märkimisväärsem on see, et Läti on toime tulnud nn sisemise devalveerimisega, mida paljud pidasid võimatuks. Ehk teisisõnu taastanud oma konkurentsivõimet mitte valuutakursi muutmise, vaid sügavate palgakärbete ning avaliku sektori kulutuste vähendamisega. Juba on reitinguagentuurid tõstnud Läti reitinguväljavaadet ning intressid finantsturgudel alanenud.
Samas ei tee ajakiri endale mingit illusiooni Läti majanduse seisust – tööpuudus on ELi kõrgeim ning kasvulootust on majanduses ehk alles 2011. aastal. Tööjõud lahkub välismaale. Usaldus institutsioonide ja oligarhide juhitud poliitiliste parteide vastu on nõrk, toetus ELile madalam kui teistes liikmesriikides ning Venemaa mõju kasvab.
Siiski paistab Läti võrdluses Kreekaga paremas valguses. Läti ei ilustanud oma riigifinantside seisu ning streigid on olnud harvad. Vaidlusküsimusi lahendatakse kohtus, mitte tänaval. Nii Läti kui Kreeka on saanud ränki lööke, kuid kreeklased on hea eluga ära harjunud ega taha sellest loobuda. Lätlased rõõmustavad üksi sellegi üle, et nad üldse kaardil on, märgib ajakiri.
Seotud lood
Balti riigid püsivad praegu veel napilt vee
peal, kirjutab majandusajakiri The Economist oma viimases numbris, seletades
lugejaile lahti miks nii sügavas majanduslanguses pole mindud
traditsioonilisemat devalveerimise teed ning millist edu seni on saavutatud.
Briti majandusajakiri Economist kirjutab, et võime üllatada on vaat et Eesti kaubamärgiks saanud – nüüd tehti seda jälle, saades Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt kõigi skeptikute kiuste euroga liitumisele roheline tuli.
Majandusajakirja Economist värske number
käsitleb täna pikalt Balti riikide ja eelkõige Läti probleeme ning märgib Oscar
Wilde’i parafraseerides, et kui ühe Balti riigi kaotust võib käsitleda kui
ebaõnne, siis kahe kaotus oleks juba ilmne hoolimatus.
Majandusajakirja Economist värske number
lahkab fikseeritud valuutakursiga Läti kibedaid valikuid ning soovitab suurtes
raskustes väikesed ELi riigid kiiremini euroalale aidata.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.