SEB liigutas laenukahju hirmu grupi bilansist Eesti bilanssi

SEB tegevustulem Eestis oli selle aasta 9 kuuga -1233 miljonit Eesti krooni, millest -589 miljonit lisandus kolmandas kvartalis. SEB üheksa kuu tegevustulem Eestis oli -1233 miljonit Eesti krooni (532 mln 2008. aasta üheksa kuuga).

SEB Eesti kasum enne laenukahjumeid oli kolmandas kvartalis 264 miljonit Eesti krooni (375 mln). SEB teenis 2009. aasta kolmandas kvartalis tegevustulu 525 miljonit Eesti krooni (656 mln), mis on võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenenud 20 protsenti, kuid suurenenud 8 protsenti võrreldes 2009. aasta teises kvartaliga.

Selle aasta üheksa kuuga on laenukahjumi eraldis kasvanud 1534 miljoni krooni võrra, neist 845 miljonit lisandus kolmandas kvartalis. Reaalselt mahakantud laene on 2009. aastal olnud 6,3 miljonit krooni.

Järgneb intervjuu Ahti Asmanniga.

Kas SEB Eesti 3. kvartali tulemused olid üllatavad?

Eesti tulemused üllatavad ei olnud. Kui vaadata tulemust, siis see kajastab tänast makromajanduslikku keskkonda. Kui maailmamajanduses on kriis, siis on ka Baltimaad tugeva löögi saanud. Oleks naiivne arvata, et see mõju ei avalda.

Millest tulid suurenenud laenukahjumid viimases kvartalis?

Laenukahjumid kasvasid hüppeliselt, kuna tõime Eesti tasandile seni grupi tasandil olnud provisjonid mahus 550 miljonit Eesti krooni. Grupi tasandil on tehtud erinevaid stressiteste, et hinnata erinevate riskistsenaariumite mõju, ning nende tulemuste baasil tehakse ka täiendavaid laenukahjude eraldisi riigi tasandil. See on puhver halbadeks aegadeks. Varem kajastati seda grupi tasandil, kuid lähtuvalt audiitorite soovitustest toodi need nüüd riikide bilanssi.

Kas meie provisjoneerimise tase on liiga kõrge, on täna raske hinnata, seda saab öelda alles tsükli lõpus. Täna oleme laenukahjude eraldiste tegemisel olnud pigem konservatiivsed.

Kuigi majanduses on stabiliseerumise märke, on siiski ennatlik öelda, et kriis on läbi. Loodame, et olukord majanduses taastub varem, aga lootusele ei saa ju põhineda laenukahjude eraldiste tegemisel. Oleme konservatiivsed olnud. Üle 60 päeva võlgades olevad laenud on 60 protsendi ulatuses provisjonidega kaetud. Kapitalibaas on pangal tugev, me saame seda teha.

Vaadates Swedbanki tulemusi, tundub, et neil on paremini läinud kui SEB-l?

Ei võrdle end eriti konkurentidega ja laenukahjusid arvesse võttes ei oska öelda, kui konservatiivsed nemad on olnud. Aga tulud olid SEB-l kolmandas kvartalis 8 protsenti suuremad võrreldes teise kvartaliga, see on seni avaldatud pankade tulemustest parim. Küsimus on, mis staadiumis keegi kriisiga on ja kui vara on hakatud probleemidega tegelema. SEB hakkas pihta 2006. aasta sügisel, muutusime oluliselt konservatiivsemaks kinnisvarasektorisse laenamisel ja hiljem eluasemelaenude osas. Meie põhimõte on, et probleemidega tuleb tegeleda võimalikult varases staadiumis, kuna siis on paremad võimalused lahendusi leida. Probleemide edasilükkamine ei tee neid olematuks, pigem suurendab kahju.

Meie jaoks on tänane situatsioon pigem raamatupidamislik tulemuse kajastamine. Me oleme ausalt öeldes päris rahul antud majanduskeskkonnas sellega, kuidas oleme suutnud kohaneda.

Nii et saate kinnitada, et olete härjal õigel ajal sarvist haaranud?

Loomulikult! Tagantjärele võib öelda, et mingeid asju oleks võinud teha kiiremini ja teistmoodi. Aga tagantjäreletarkus on ju täppisteadus.

Pangateates on märgitud, et Eestis on nüüd suurem kukkumine möödas, samas te ise liigset optimismi praegu ei väljenda?

Märgid näitavad stabiliseerumist. Klientide aktiivsus on kasvanud. Võlgade osatähtsus on laenuportfellis kahanenud esimest korda võrreldes eelmise kvartaliga, kinnisvaraturul on mõningane elavnemine. Positiivsed märgid tulevad aga väga madalalt tasemelt. Ega probleemid kohe ära ei kao, ka praegu on ettevõtteid, kes võitlevad elu eest.