SEB tegevustulem Eestis oli selle
aasta 9 kuuga -1 233 miljonit Eesti krooni, millest -589 miljonit lisandus
kolmandas kvartalis.
SEB üheksa kuu tegevustulem Eestis oli -1 233 miljonit Eesti krooni (532 mln 2008. aasta üheksa kuuga).
SEB Eesti kasum enne laenukahjumeid oli kolmandas kvartalis 264 miljonit Eesti krooni (375 mln).
SEB teenis 2009. aasta kolmandas kvartalis tegevustulu 525 miljonit Eesti krooni (656 mln), mis on võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenenud 20 protsenti, kuid suurenenud 8 protsenti võrreldes 2009. aasta teises kvartaliga.
SEB tegevuskulud olid kolmandas kvartalis 260 miljonit Eesti krooni (281 mln), mis on võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenenud 7 protsenti.
Selle aasta üheksa kuuga on laenukahjumi eraldis kasvanud 1 534 miljonit krooni võrra, neist 845 miljonit lisandus kolmandas kvartalis.
Laenumaht vähenes võrreldes 2008. aasta kolmanda kvartaliga 8 protsenti, hoiuste maht 6 protsenti.
Ahti Asmann, SEB juht Eestis: „2008. aastal alanud majanduslangus jätkus tõenäoliselt ka kolmandas kvartalis, kuid suurem kukkumine on siiski möödas ning toimumas mõningane stabiliseerumine. Positiivsust lisab mitmete majandusnäitajate paranemine – tõusnud on eraisikute ja ettevõtete kindlustunne, kinnisvarahinnad näitavad stabiliseerumise märke ning kinnisvaratehingute arv on kasvanud teist kvartalit järjest. Positiivseid märke on ka ekspordisektoris. Majandusaktiivsuse taastumisest annab märku tõsiasi, et kolmandas kvartalis kasvasid SEB Eesti kõigi üksuste tulud ning kogutulu oli 8 protsenti suurem kui teises kvartalis. Kolmandas kvartalis vähenes esmakordselt viivislaenude hulk. SEB Eesti kasum oli kolmandas kvartalis enne laenukahjumite mahakirjutamist 264 miljonit."
"Vaatamata stabiliseerumisele on olukord majanduses tõsine, seetõttu jätkasime konservatiivset provisjoneerimist ka kolmandas kvartalis. Kolmanda kvartali majandustulemust mõjutas oluliselt seni grupi tasemel tehtud ühisallahindluse toomine SEB Eesti bilanssi, mis suurendas laenukahjumite eraldisi 550 miljoni krooni võrra. Koos sellega ulatusid kolmanda kvartali eraldised laenukahjumite katteks 855 miljoni kroonini. Kokku moodustas laenukahjumite eraldis kolmanda kvartali lõpu seisuga 2,6 miljardit krooni," selgitas Asmann.
Asmann lisas, et SEB Panga kapitalipuhvrid on püsinud tugevad ja seadusega nõutud 10protsendilist kapitaliadekvaatsuse määra ületab SEB pea kahekordselt. "2009. aasta kolmanda kvartali lõpus oli SEB Eesti kapitalibaas 10,4 miljardit Eesti krooni, mis on seadusega nõutust 5,2 miljardit krooni suurem,“ märkis ta.
Seotud lood
Vaatamata esimestele stabiliseerumise
märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi
majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit
krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
Swedbanki ja SEB Panga turuväärtus Eestis
kukkus aastaga 79%, selgus GILD Bankersi koostatud Eesti väärtuslikemate firmade
edetabelist.
Rootsi majanduslehe Dagens Industri
analüütik Mattias Mauritzon pidas Sampo Panga 1,4
miljardilist kahjumit märgiks konservatiivsusest, mitte sellest, et Rootsi
pankadel Eestis paremini läheks.
Danske Banki Eesti filiaal Sampo Pank sai
laenude allahindluse kõrge taseme tõttu üheksa kuu kahjumiks 1,376 miljardit
krooni (eelmisel aastal oli üheksa kuu kasum 502 mln kr), teatas ettevõte.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.