Te mõlemad avaldasite sel nädalal oma III
kvartali tulemused, mida ohtralt tsiteeriti Skandinaavia ja muu maailma
majandusmeedias. Ja õigusega, sest siitpoolt Soome lahte vaadates on
tegemist sisuliselt kõige operatiivsema professionaalse hinnanguga Leedu,
Läti ja Eesti majandustele.
Sellega seoses on mul aga teile ettepanek – kas soostuksite edaspidi käsitlema tulemustest teada andes Lätit, Leedut ja Eestit eraldi, mitte sõnana "Baltic“? Sest kui ehk välja arvata Soome meedia, ei tee muu maailm kolme riigi vahel vahet, ja nii nagu teie ees, nii levib hinnang mütoloogilise „Balti“ kohta üle maailma.
Kuigi väiksed, oleme ikkagi eraldi riigid, nagu te ise kõige paremini teate. Ja teie endi aruannetes, vaadates näiteks provisjonide muutust, on ju selgelt näha Eesti teistsugune areng võrreldes Läti või Leeduga. Balti riikide eraldi käsitlemine üldises kommunikatsioonis, mida jälgivad välisinvestorid, on sellisel juhul ka teie huvides.
Saatsin selle ettepaneku ka mõlemasse panka ning di.se-sse
Seotud lood
SEB Eesti kolmanda kvartali laenukahjude
kasv on pigem raamatupidamislik, kinnitab SEB juht Ahti Asmann.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.