Arvamus: maakleri huvi on kliendi huvi

Esmaspäevases Äripäevas kirjutas Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKSL) juhatuse esimees Kristjan Niinemaa, et praegune kindlustust reguleeriv seadusandlus toob kaasa huvide konflikti kindlustusmaaklerile, kes nõustab klienti, kuid maakleritasu küsib kindlustusseltsilt. Liidu nägemuses tuleks seadusandlust muuta nii, et kindlustusmaakler peaks hakkama oma teenuse eest raha küsima kliendilt endalt. Ettepanek praeguse süsteemi muutmiseks on sisse murdmine lahtisest uksest.

Kindlustustegevuse seaduse §141 toob selgelt välja kindlustusmaakleri kohustuse lähtuda ainult kliendi huvidest ning vajadustest. EKSL väidab, et maaklerid lähtuvad otsuste ja soovituste tegemisel vahendustasu suurusest. Maakleri juurde tulles on kliendil konkreetsed ootused sellele, millist lepingut ta tahab. Ei tea küll ühtegi inimest ega ettevõtet, kes valiks välja pakutud lepingute hulgast endale halvema. Seega on liidu väide kohatu, vihjates sellele, et praeguses olukorras tegutsevad kindlustusmaaklerid seadusevastaselt, soovitades klientidele neile ebasoodsate tingimustega kindlustusteenust.

Olgem ausad, erinevalt kindlustusseltside liidu väitest, mille kohaselt maakler küsib tasu seltsilt, maksab kindlustuspreemia koos talle teatavaks tehtud maaklertasuga tegelikult lõpptarbija.

Maaklertegevuse areng Eestis näitab selle teenuse positiivset mõju tarbijale, kõige lihtsamast tavatarbijast kuni suurettevõteteni välja. Tarbijateni on toodud kindlustusteenuse väga vajalikud osad – kindlustushuvi väljaselgitamine, väga selged kindlustustingimuste võrdlused, hinnavõrdlused jms. Kindlustajate arv seoses maaklertegevuse arenguga on suurenenud kümnetes protsentides, sest teenusest arusaamine on tõusnud ning teenuse kättesaadavus paranenud. Enam ei osteta n-ö põrsast kotis ning seda suure hinna eest. Tarbijad on andnud oma jah-sõna maaklertegevusele – kõige lihtsamale ja kvaliteetsemale kindlustuse ostmise viisile.

Kehtivas seadusandluses on väga selgelt välja toodud see, kuidas kindlustusmaakler peab käituma. Enne tehingu tegemist avaldatakse kliendile kogu info kõigi lepingutingimuste, sealhulgas ka kindlustusmaakleri vahendustasu kohta. Maaklerid lähtuvad oma tegevuses läbipaistvusest ning sellises olukorras pole võimalik, et kliendi teadmata läheb tema raha "tuulde". Kindlustusmaaklerid täidavad turul tarbijakaitselist funktsiooni, kogudes kokku teabe kõigi turuosaliste kohta ning andes kliendile pildi sellest, millised on tema valikud. Praegune kindlustussüsteem tagab seega täielikult turu läbipaistvuse.

Kristjan Niinemaa on oma artiklis rääkinud, et Taanis, Norras, Soomes ja Slovakkias on süsteem teistsugune (vahendustasu maksab klient) ning nendes riikides toimivad kindlustusturud väga hästi. Seda väidet ei saa tõeseks pidada. Näiteks Soomes on tarbijate valikuvõimalused oluliselt piiratud, sest kindlustusmaakler kui neutraalne osapool on lihtsalt vahelt ära lõigatud.

Euroopa Komisjon on koostanud ka märgukirja Soome riigile, viidates väga viletsale konkurentsiolukorrale, mis on peamiselt tingitud kehtestatud netohinnastamise seadusest ning tungivalt soovitanud nimetatud seadus ära muuta. Eesti pole õnneks seda teed veel läinud.

Siinjuures tundub uskumatu, kuidas pärast konkurentsiametilt saadud märkust hinnastamise teema käsitlemise kohta, tegeletakse sellega EKSLis aktiivselt edasi, eirates täielikult riigipoolseid märkusi.

Täna on tarbijad pakutava teenuse ning kehtiva turulahendusega rahul. Ometigi üritavad suure turuosaga seltsid maaklereid turult välja suruda, soovides muuta olemasolevat lihtsat ja loogilist süsteemi kindlustusvõtja jaoks keeruliseks ning aeganõudvaks. Meie hinnangul peab jääma alati tasustamise skeem tarbija otsustada – igasugune ühe võimaliku tasustamisskeemi elimineerimine turult on konkurentsi piirav ning teatud eesmärgiga kellegi poolt teostatud tegevus.

Praeguse hästi toimiva seadusandluse (just tarbija poolt vaadatuna, mitte seltside poolt vaadatuna) muutmine, tooks kaasa olukorra, kus eratarbija (70% Eesti kindlustusturust) jääks täielikult suurt turuosa omavate seltside (2008 teenisid näiteks kolm seltsi - Salva, IF ja ERGO kokku 354 miljonit krooni puhaskasumit; seda on 3,5 korda rohkem kui kogu kindlustusmaaklerite vahendustasu kokku) – teenusepakkujate meelevalda ning kindlustusteenuse keerulisust arvestades väga nõrka läbirääkimiste positsiooni. Nii võimegi jääda lugema ajakirjanduse artikleid kus tavainimene on jäänud ilma oma kodust ja kindlustusselts keeldub hüvitamast "väikese kirjaga" kindlustustingimuse punkti alusel.

Tarbija ei peaks laskma end petta suurt turuosa omavate kindlustusseltside isiklikest ärihuvidest, mille arendamiseks kasutatakse viimasel ajal kurikuulsust kogunud sõnadepaari "huvide konflikt".