Pensionifondi paigutusest "sõbralikku"
investeerimisvõimalusse ja sellest tekkinud oht raha kaotada on suurendanud
huvide konflikti mõiste tuntust. Kindlustussektoris saab sama diagnoosi olukord,
kus kliendile annab soovitusi seltsi rahastatav maakler.
Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi on Äripäeva veebiväljaandes märkinud, et huvide konflikti vältimine on finants- ja konsultatsiooniteenuste osutamisel keskne põhimõte. Kindlustustegevuse seadusesse on nõustaja ja seltsi koostööst tõusetuv huvide konflikt sisse kirjutatud.
Seaduse järgi on kindlustusmaakler kliendi huvides tegutsev vahendaja, kes võrdleb ja analüüsib turul pakutavaid tooteid, et leida neist kliendile sobilikem. Maakleril on kohustus teavitada klienti seltsilt saadava vahendustasu suurusest. Selline regulatsioon ei ravi huvide konflikti olemasolu tõsiasja - kliendi huvides tegutsemise eest saab maakler raha tehingu vastaspoolelt.
Tagajärg: mõni nõustaja otsustab vahendustasu suuruse järgi, kas vaevuda seltsi pakkumist analüüsima või mitte. Ehk vahendaja hakkab oma ärihuvidest lähtuvalt otsustama, kes on n-ö pildil, kes mitte. Euroopa Komisjon jt finantsteenuste turge korrastavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et sõltumatust lubava nõustaja tasustamine teenusepakkuja poolt päädib kliendi jaoks kahjulike otsustega.
Taani, Norra, Soome, Slovakkia on huvide konflikti vältimiseks kehtestanud nn netohinnastamise põhimõtte: klient tasub nõustamise eest ise. See võimaldab tal vahenduse eesmärgid ja tasu suuruse ise maakleriga kokku leppida ning turult parima hinna ja kvaliteedi suhtega maakleriteenuse pakkuja välja valida. Samamoodi oleme Eestis harjunud tasustama näiteks kinnisvara- ja väärtpaberimaaklereid.
Miks siis kindlustuses pole asja sama lihtsalt lahendatud? Nelja-aastase arutelu kokkuvõtteks võib öelda - täielik Mahtra! Status quo säilitajate väited on demagoogia kullafond. "Klient on rahul" - klient lihtsalt ei tea, et u 100 miljonit krooni tema raha läheb igal aastal tuulde.
"Maakler tagab konkurentsi" - maakler on aidanud hoida jaekliendi ostuotsuseid nelja suure pangamaja kontrolli all.
"Maakler langetab kindlustuse hinda" - mainitud 100 miljonit on peenraha, suurima osa kindlustuse hinnast moodustavad väljaminekud kahjude katteks ja nende muutuse kujundab klient oma riskikäitumisega.
"Suured kindlustusseltsid teevad kartelli" - huvitaval kombel ei jookse seltside hulgas muutuse pooldajate/vastaste vaheline joon turuosa suurust või ärilist iseärasust (nt sõltumatu müügivõrgu omamine) pidi.
Kõige krooniks on väidetud, et "maaklerid suretatakse välja". Olge nüüd, klient soovib ikka parimaid kindlustusspetse endale appi!
Seotud lood
Kindlustusmaaklerid täidavad turul
tarbijakaitselist funktsiooni, kogudes kokku teabe kõigi turuosaliste kohta ning
andes kliendile pildi sellest, millised on tema valikud. Praegune
kindlustussüsteem tagab seega täielikult turu läbipaistvuse.
Sulge haarama ajendas mind 26. oktoobri
Äripäevas avaldatud Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKSL) juhatuse esimehe
Kristjan Niinemaa kirjutis, milles ta kogu liidu nimel avaldab toetust
niinimetatud netohinnastamise mudelile kindlustuses. Selle mudeli kohaselt
maksaks kindlustuse ostja ehk klient tasu teenuse eest otse maaklerile,
kindlustusseltsil oleks maaklerile vahendustasu maksmine keelatud.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.