Aivar Rehe: oleme põhjast läbi käinud

„Proovime olla kõige efektiivsemad. Ja arvestades kulu-tulu suhet (38%), siis enne laenuprovisjone on Sampo kõige efektiivsem 9 kuu tulemusi vaadates,“ sõnas pangajuht tulemusi kommenteerides.

Suurenenud laenukahjude taga oli kolmandas kvartalis Rehe sõnul asjaolu, et grupi tasandilt toodi 493 miljoni krooni ulatuses laenukahjusid Eesti bilanssi üle. Tegu oli üldiste allahindlustega ehk oli hinnatud võimalikku tagasilööki üldisele portfellile, mis oli varasematel perioodidel juba tehtud. Ka individuaalseid allahindlusi, kus vaadatakse konkreetseid laenukliente, tehti keskmisest suuremas mahus. „Aasta algul määrati grupi tasandil kriitilisematele regioonidele, kuhu kuulus ka Eesti, võimalikud laenukahjumid. Nüüd, kus olukord on stabiliseerunud, kanti need Eesti bilanssi üle,“ rääkis pangajuht, kelle sõnul on tegu tavapärase juhtimisotsusega, sarnase käigu on teinud ka SEB.

Laenude allahindlustest moodustasid individuaalsed allahindlused miljardi ja üldised allahindlused 861 miljonit krooni.

Rehe rõhutas, et kuigi laenukahjumid moodustavad 6,5% laenuportfellist, siis tegu on võimaliku tulevikus tekkiva kahjuga. „Sampol on väga konservatiivne vaade,“ märkis Rehe. Realiseerunud laenukahjud olid 2009. aasta 9 kuul 107 miljonit krooni. Aasta baasile teisendatuna moodustas see perioodi keskmisest laenuportfellist 0,45%.

Üle 90 päeva hilinenud laenumakseid, mis on kõige kriitilisemad, oli portfellis 5,5%.

„Üldprovisjone vaadates, usun, et oleme põhjast läbi käinud. Tärkav majandus tuleb ju vastu, pole enam põhjust teha üldprovisjone. Loodan, et kevadeks on enamik ettevõtteid ja majandusharusid oma põhja ära põrganud. Praegu on vaja leida tasakaal laenude teenindamises, et laenukahjud ei realiseeruks,“ vastas Rehe küsimusele, kas neljas kvartal võib sama suure laenukahju kaasa tuua.

Rehe ei soovinud kommenteerida, kas teised pangad on liialt optimistlikud, kui nende laenukahjumid on portfellis tunduvalt väiksemad, näiteks Nordeal on laenuportfellis võrreldes Sampoga kümme korda vähem laenukahjusid. „See on hea tava, ma ei kommenteeri konkurentide tegevust,“ ütles Rehe.

Kolmandas kvartalis langes ka Sampo kasum võrreldes eelmiste kvartalitega, olles vaid 115 miljonit krooni. Rehe põhjendas seda ärimahtude langemisega ning survega intressitulule. Majanduslik käive on langenud ja panga teenustasudele on surve, samuti peab pank leidma viise, kuidas veelgi kulusid kokku hoida, selgitas Rehe. „See ei ole paha tulemus,“ ütles Rehe, lisades, et järgmises kvartalis võib kasum siiski veel väiksem olla. „No ei ole seda sära ega sädet majanduses, lühiajalist tõusu neljandas kvartalis ma ei näe,“ ütles ta.

Danske Banki Eesti filiaal Sampo Pank sai laenude allahindluse kõrge taseme tõttu üheksa kuu kahjumiks 1,376 miljardit krooni (eelmisel aastal oli üheksa kuu kasum 502 mln kr), teatas ettevõte täna.

Tegevuskasum enne allahindlusi oli 519 miljonit krooni.

Üheksa kuu tegevustulu moodustas kokku 837 mln krooni ning aastaga vähenes see 13%. Tegevuskulud olid 318 mln krooni ja vähenesid aastaga 28%. Kulude alanemise peamisteks põhjusteks olid vähenenud personali-, turundus- ja muud tegevuskulud.