Justiitsministeerium saatis täna
kooskõlastusringile eelnõu, millega annab ajakirjanikele seadusega tagatud
õiguse tugineda kohtumenetluses allikakaitsele ning aitab paremini kaitsta
isikuid, kellele on õigusvastaselt kahju tekitatud.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Mirjam Rannula sõnul on õigus tugineda allikakaitsele üks ajakirjandusvabaduse teostamise olulisemaid tagatisi. "Täna on allikakaitse reguleeritud ainult ringhäälingus, aga allikakaitse peab olema tagatud kõigile ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele," rääkis ta.
Eelnõus käsitatakse ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuna eeskätt ajakirjanikku. Ajakirjanikele tagab uus eelnõu õiguse allikakaitsele tuginedes loobuda kohtumenetluse käigus ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti. Muudel juhtudel on informaatori isiku avaldamine või mitteavaldamine ajakirjaniku enda otsustada.
"Sellise garantii seadustamine aitab tagada ka muid ajakirjandusvabadusele omaseid põhimõtteid, nagu näiteks uurimisvabadus," ütles Rannula. "Samuti tugevdaks see ajakirjanduse sõltumatust ja uuriva ajakirjanduse kaitset," lisas ta.
Allikakaitse reguleerimise kõrval tugevdab eelnõu justiitsministeeriumi teatel ka isiklike õiguste kaitset kahju õigusvastase tekitamise eest, milleks täiendatakse võlaõigusseadust. Sellisteks isiklikeks õigusteks on näiteks kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi.
Muudatus võimaldaks kohtutel mõista mittevaralise kahju hüvitamisel välja lisaks ka preventiivset kahjuhüvitist. Sellise hüvitise eesmärgiks on mõjutada kahju tekitajat sellistest tegudest tulevikus hoiduma, kuna see oleks talle lisaks kõigele muule ka rahaliselt väga kahjulik.
Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks teiste hulgas ka Pressinõukogule, Avaliku Sõna Nõukogule, Eesti Ringhäälingute Liidule ja Eesti Ajakirjanike Liidule.
Seotud lood
Ain, Siim ja Sulev Seppik nõuavad Äripäevalt aprillis ilmunud artikli „Ärimees Kessneri mustkunst“ ja „Kuidas Tolmats lõksu meelitati“ avaldatud andmete ümberlükkamist ja avaliku vabanduse avaldamist.
Meediavaidluste spetsialist advokaat Ants Nõmperi sõnul on meediavaidluste arv pärast karistuslike kahjuhüvitiste jõustumist tõusnud ning võib öelda, et inimesed on nn hüvitisi kalastama asunud.
Telekanali TV3 vastu on esitanud hagi uudistesse jõudnud naine, kes ekraanil kähmles, lõhkus telekanali võttetehnika ning viidi politseisse, kinnitas AS TV3 juhatuse esimees Priit Leito.
Riigikogus läbis täna teise lugemise ennetavate kahjuhüvitiste seadus, mis võimaldaks vastuvõtmise korral kohtutel mõista välja ennetavaid kahjuhüvitisi.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.