Inimesed meediavaidlustega kalastama asunud

Kuidas teile tundub, kas inimesed on nn kalastama asunud, et proovida, kas õnnestub meediaettevõtetelt raha kätte saada? „Absoluutselt. Kuna allikakaitse seadusega rakendati karistuslikud hüvitised (võlaõigusseaduse-toim.) paragrahvide 1046 ja 1047 rikkumise eest, võib nüüd teoreetiliselt saada suuremat summat,“ vastas Nõmper.

Olete varem öelnud, et Eestile ei ole seda seadust vaja. Kas olete endiselt seda meelt? „Jah olen. Ka varasem seadus ei keelanud välja mõista suuremaid kahjuhüvitise summasid. Näiteks sellest 6391 eurost (100 000 krooni-toim.) suuremaid summasid on juba varasemalt ka välja mõistetud. Teiseks tekib inimestel ebaõige ettekujutus, et nüüd hakkab kohtu kaudu kergelt raha saama,“ ütles advokaat.

Siiski tõdes ta, et kuna ükski nendest vaidlustest pole veel lõpuni jõudnud ega pole ka esimese astme kohtulahendini jõudnud, pole praegu võimalik öelda, kas üldse ja kui palju meedias ebaõigete andmete avaldamise korral inimesed raha saama hakkavad.

„Ma ei tea, palju neid vaidlusi kokku on aga ma näen seda, et meediavaidluste arv on pärast karistuslike kahjuhüvitiste jõustumist - selle aasta algusest - selgelt tõusnud,“ rääkis Nõmper. Poole aastaga on tema kätte jõudnud juba kolm uut meediavaidlust, seega saab neid aastas olema kindlasti rohkem kui paar, kolm.

Nõmper peab meediavaidluste lahendamise kõige õigemaks kohaks pressinõukogu.