Soomlane Eesti ettevõttes - pigem erand

Grönlund andis asjast oma koostööpartnerile Sungateile teada ja viimane tegi talle tööpakkumise. Nõnda saigi Sungate endale Soome esinduse ja sellele juhataja.

Nüüd on Grönlundi tehtud valikuga rahul, ehkki töötasu senisest väiksem ning eestimaise taustaga ettevõtetesse suhtub keskmine soomlane endiselt mõningase eelarvamusega.

"Ega see tavaline ole, et soomlane läheb tööle Eesti ettevõttesse. Kuid varasemast koostööst sai mulle selgeks, et tegu on firmaga, millega tahan oma edasist töömaailma siduda," selgitab ta. "Ja sel firmal on juht, kes ei distantseeru oma ettevõttest, vaid teeb kõike ise, teades oma valdkonnast ehk enamgi, kui vajalik."

Grönlund hindab, et soomlaste eelarvamus on põhjustatud Balti riike haaranud majanduskriisist, sest Soomes on see siiski väiksem kui Eestis.

"Näiteks lasteaiad ja koolid, kes meie aedu ostavad, planeerivad kulusid pika perioodi peale ette. Nüüd on seda hakatud tegema lühema aja lõikes, kulutusi tehes ollakse ettevaatlikumad."

Suurima riskina näeb ta tehaste krediidilimiitide vähenemist. "Tehased, mis võimaldasid materjalide tarnimist krediidina kuni 50 000 euro ulatuses, on nüüd limiiti üksjagu vähendanud. Kardetakse n-ö Balti-sündroomi levimist, seda, et siinsed ettevõtted ei suuda kättesaadud materjali eest maksta," nendib Grönlund.

Meie konkurentsieelis on asjaolu, et oleme keskendunud puhtalt atomaatika maaletoomisele, paigaldusele, hooldusele ning remondile. Minu andmetel ei ole Eestis selgelt värava-automaatikale suunatud ettevõtet.

Grupiettevõttena on meil muidugi palju ühiseid kliente, kuid üha enam hakkab tekkima ka eraldiseisvat klientuuri. Näiteks inimesed, kellel on midagi endal valmis tehtud (näiteks väravad) ja nad soovivad selle käitamiseks automaatikat. See on aga juba meie ampluaa.

Töötame selles suunas, et jõuaksime üha enam n-ö lõppkliendini. Meile kui eraldiseisvale ettevõttele on need kasulikud kontaktid ja neist võrsuvad kasumit toovad tööd. Oma spetsiifikale keskendudes suudame parandada töö efektiivsust.

Kriis on ka meie toodete hinnataseme alla löönud - hinna üle kaubeldakse senisest rohkem ning sellega peab mingis ulatuses kaasa minema. Eks tagasilöök ole seegi, et kaupu ostetakse üldse mõnevõrra vähem.