Rahvaliit kulutas kohalike valimiste kampaaniale üle 588 000 krooni ning erakonna peasekretär ei arva, et väike eelarve takistas kampaania eesmärke täitmast.
Rahvaliit kulutas kohalike valimiste kampaaniale kokku 588 214 krooni. Kokku laekus erakonnale füüsiliste isikute annetusi üle 341 000 krooni eest. Erakonna poolt kehtestatud liikmemaksude laekumisi oli kokku 4 500 krooni eest.
Eraldised riigieelarvest on kokku 20 901 krooni ning erakonna nimekirjas kandideerinud isikute vahendid kokku 57 322 krooni eest. Rahvaliidu kasutatud vahendeid on kokku üle 423 000 krooni väärtuses.
Erakonnal on tasumata arveid kokku üle 164 000 krooni eest. “Need arved on veel tasumata, kuna partneritega on sõlmitud mitmekuulised maksegraafikud. Kui need arved on makstud, siis esitame uue aruande,“ kommenteeris erakonna peasekretär Tarvo Sarmet.
„Tasumata arved on reklaamikulutuste eest. Osade firmadega on sõlmitud järelmaksu lepingud,“ lisas ta. Sarmeti sõnul peaks suures osas tasumata arvetele uueks aastaks joone alla saama.
Sarmet põhjendas, et kuidas Rahvaliit tuli toime nii väikese kampaania eelarvega võrreldes teise erakondadega, et Rahvaliit osales kohalikel valimsitel erakonna nimekirjadena aga paljudes kohtades juhtisid rahvaliitlased ka valimisliite, et kaasata tublsid kohalikke inimesi, kes suures erakonapoliitikas kaasa lüüa ei soovi.
"Valimisliidud esitavad oma aruanded komisjonile iseseisvalt. Kohalike valimiste tulemusel kuulub 298 rahvaliitlast 126 omavalitsuse volikogusse, neist 46 vallas ollakse absoluutses enamuses. Meil on ligi sada omavalitsusjuhti üle Eestimaa, millega oleme kohaliku elu eestvedajana jätkuvalt suurim jõud. Sellega täitsime oma eesmärgi," lisas ta.
"Erinevalt teistest erakondadest ei surunud Rahvaliit peale massireklaami majaseintel ja televisioonis. Juba aasta tagasi ütlesime selgelt välja, et Eesti poliitikakultuur peab muutuma loosungite loopimiselt sisuliseks debatiks. Kahjuks pääses see põhimõte paremini maksma väiksemates valdades, kus kandidaadil valijaga isiklik side - on mitmeid väikevaldu, kus Rahvaliit võitis valimised reklaamikulutusi tegemata," rääkis Sarmet.
"Rahvaliit pooldab valimiskuludele piirangu seadmist, et sisuline debatt ei jääks ebaproportsionaalselt reklaami varju. Oleme ka esitanud mitmeid ettepanekuid, et parendada järelvalvet valimiskulude üle. Tunnustus Äripäevale Antropovi, Rahumägi ja Ojulandi rahastusskeemide avalikustamisel," sõnas peasekretär.
Mootorikütuste hulgimüügiga tegeleva ettevõtte Mark Oil omanik Jaan Soomets on üks suurimaid Rahvaliidu annetajaid. Soometsa panus Rahvaliidu valimiskampaaniasse oli 30 000 krooni.
“Käitun oma sisemiste tõekspidamiste järgi ning annetuse eest soovin vastu saada positiivset maailmavaadet ja maailma parandamist ja kõike kena kaunist,” sõnas ta. “30 000 krooni tundus hetkel jõukohane summa annetamiseks,” ütles Soomets. Ta tunnistas, et tal on tuttavaid ka teistes erakondades, keda on toetanud.
“Jätkuv annetamine erakondadele sõltub paljustki. Kuidas platvorme või väljajoonistunud seisukohti suudetakse kaitsta. Ja kui tuleks pettumus, siis võib-olla ei tuleks rohkem annetusi ka,” märkis Soomets.
Seotud lood
Isamaa ja Res Publica Liit kulutas tänavu kohalike valimiste kampaaniale 8,1 miljonit krooni. Suurima summa, 200 000 krooniga toetas erakonda ehitusettevõtja Egon Mats (pildil).
Reformierakonna kulus kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniale 12,6 miljonit krooni, millest 5,5 miljonit on maksmata.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.