Mõis, Tamjärv ja Berman valmistavad Karumsit

Oktoobris vahetusid Läti piimatootja Rigas Piensaimnieks omanikud. Ehkki näib, justkui 173 Eestist pärit investorit haarasid lõunanaabrite piimaturul agressiivselt sisse tugeva positsiooni, ei oma tehingu osalised toimunust ise täit ülevaadet.

Pimeduses kobajateks on Eesti ärimaailma koorekiht, kellest paljud kuuluvad ka Äripäeva rikaste TOP 500 edetabelisse. Nad usaldasid oma raha investeerimise Swedbanki töötajate kätte ning peavad nüüd hoidma pöialt, et Karumsi-nimelise kohukese müük läheks jätkuvalt hästi.

Riia piimakombinaadi omanike seast leiame näiteks Jüri Mõisa, Hannes Tamjärve, Rainer Nõlvaku, Rein Tallermo, Fjodor Bermani ja Meelis Virkebau nime. Aga ka mööblitootja Tarmeli, Tallinna Prügila jt ettevõtted.

Tallermo: peab rohkem oma peaga hakkama mõtlema

"Ahaa, no selge - Karums on ju hea maitsega kohuke," ütleb Rainer Nõlvak, kuuldes värskelt omandatud osalusest Riia piimatootjas. Nõlvak nendib, et on ise investorina viimasel ajal olnud passiivne, investeeringu tegi tema eest pank. "Ma pean tunnistama, et ma ei tea sellest midagi," ütleb ta osaluse kohta RPS Holdingus.

"Ma ostsin võlakirju lihtsalt. Või see tähendab mitte mina ei ostnud, vaid pank ostis mulle," räägib Rein Tallermo. "Tuleb rohkem mõelda ise investeerimise peale," lisab ta.

ASi Tarmel juhatuse esimees Aare Paloots räägib, et tegelikult tõmbasid nende portfellihaldurid neid mitmelt poolt õigel ajal välja. "Aga seal oleme vist küll omanikud, jah," selgitab ta. Samas tunnistab, et usaldus halduri vastu kadunud pole ja portfelli likvideerida nad ei kavatse.

Jüri Mõisal pangale etteheiteid ei ole

"Portfellihaldur tegi ära ja ega ma ei tea mitte midagi sellest rohkem, ausalt," sõnab ta. Mõis ei heida pangale midagi ette, vaid on kindel, et poleks ise osanud paremini sarnases olukorras käituda. "Need vead on tehtud neli-viis aastat tagasi ja praegu neid klatitakse," räägib ta. Mõis selgitab, et võlakirju lasti emiteerida ebausaldusväärsetel ettevõtetel.

"Võlakiri peab olema selline asi, et kui sa tahad raha, siis sa oled niivõrd usaldusväärne, et sa võid panga vahele jätta ja otse hoiustajatelt laenata. See on võlakirja mõte," lisab Mõis ja nendib, et Eestis käis see vastupidi - kui äriprojektile ei antud laenu, siis lasti välja võlapabereid.

"Mul ei ole otseselt teada, et keegi sihilikult püüdis petta," lausub Mõis. "Tuleb see üle elada ja eluga edasi minna," lisab ta.

Karumsi-tootja aktsiapaki omandamine pole aga tavapärane investeering. Tegemist on varaga, mis tagas Indrek Rahumaa juhitava Alta Capital Partnersi gruppi kuuluva Alta Foodsi kohustusi. Veel septembris omasid nüüdsed piimakombinaadi investorid Alta Foodsi võlakirju 283,5 miljoni krooni eest. Juulis pidi Alta investoritele intressi tasuma, kuid ei teinud seda.

Selle asemel otsis Rahumaa võlausaldajatega kokkulepet. Ümberkorralduste tegemiseks loodi septembris uus äriühing RPS Holding ja ligi viiendik võlakirju kanti selle arvele ning kustutati. Väärtpaberite omanikud said vastu osaluse ettevõttes, mille omandusse anti ka senine võlakirjade tagatis - Alta Foodsile kuulunud 80%-line osalus Riia piimakombinaadis. Selle käiguga vähendas Alta oma kohustusi võlakirjaomanike ees suurusjärgus 57 miljonit krooni.

Alta: investorid valisid raha asemel osaluse

"Iseenesest ei ole vahet, kas laen tagastatakse rahas või esemes, eriti sellisel juhul, kui võlakirjainvestorid ise vabatahtlikult valisid eseme, aga mitte raha. Investoritele nimelt pakuti ka raha võimalust," kommenteeris Alta Foodsi juhatuse liige Jaak Raid.

Raha pakuti investoritele 50 protsendi ulatuses võlakirjade nimiväärtusest ja selle võimaluse valis kaheksa investorit.

Küsimusele, miks Swedbanki privaatpanganduse klientide portfellihaldurid otsustasid sedavõrd paljude klientide raha suunata just Alta grupiga seotud võlakirjadesse, Swedbanki pressiesindaja kaudu esialgu vastust ei tule.

Alles pärast eelnenud ja järgnevate lõikudega tutvumist saadab panga kõneisik Mart Siilivask vastuskirja: "Algsed investeeringud tehti ajal, kui majandusel läks hästi ja praegu Balti riikide majanduses valitsevat olukorda ei osanud veel keegi ette näha. Kõnealune võlakiri on läbinud mitu restruktureerimist, et majandusolukorra normaliseerumisel oleks klientidel võimalik tagasi saada võimalikult suur osa investeeritud summadest."