Indrek Rahumaa äriimpeerium osutus kaardimajakeseks, mida aitasid püsti hoida Swedbank ja Rahumaa firmade vahel toimunud rahaliikumised.
Sarnaselt Arco Vara suuromanike Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingasega võis ka Rahumaa üritada Silvano aktsiate tagasiostuga päästa hapuks läinud laenu ning rahustada võlausaldjaid. See ka õnnestus, sest enamik Rahumaa firma Vicron võlakirju märkinud Swedbanki võtmekliente jäi oma investeeringu päästmisega hiljaks.
Mullu oktoobris langetas Rahumaa kontrolli all olev Silvano ootamatult aktsionäride erakorralisel koosolekul otsuse, et ettevõte hakkab oma aktsiaid tagasi ostma. Lubati, et ühe aktsia eest makstakse maksimaalselt 3,5 eurot (54 krooni) ja omandatavate aktsiate eest tasutav summa ei ületa 3 miljonit eurot ehk 47 miljonit krooni.
Esimese kuu jooksul omandati turult 393 000 aktsiat 7 miljoni krooni väärtuses. Kuid siis ostuhoog millegipärast rauges. Järgneva aasta jooksul ei tehtud ühtegi tehingut.
Ostuhuvi kadus kiirelt
"Kuna meie likviidsuspositsioon on hea ja võlakoormus väike, on juhtkond otsustanud kasutada osaliselt vabu vahendeid aktsiate tagasiostuks," põhjendas Rahumaa toona. "Teadlikku ja läbimõeldud tegevust ettevõtte väärtuse kasvatamiseks aktsionäride jaoks ei tohiks sassi ajada kunstliku ülesupitamisega," lisas ta.
Aktsia hind hüppas küll hetkeliselt üles, ent laiemas plaanis sellest kasu polnud ja Silvano loobus aktsiate tagasiostmisest. Tõenäoliselt seetõttu, et selleks polnud raha.
"Kuna majanduskriis viimase aasta jooksul ainult süvenes, siis oli Silvanol aasta jooksul ka vähem vabu vahendeid aktsiate tagasiostuks ja raha suunati pigem igapäevase äri toetamiseks," räägib Rahumaa nüüd.
Tagatiseks oli osa Silvanost
Silvano aktsiad tagasid Rahumaa kontrollitava Alta grupi või grupiga seotud ettevõtte kohustusi. Parimaks näiteks on Vicron Investment Groupi võlakirjad.
Enamusosalus Vicronis kuulub Rahumaa investeerimisettevõttele Investeerimisvabrik OÜ. Vicronile endale kuulub 10%-line osalus pelletitootjas Graanul Invest.
Eelmise aasta märtsis väljastas Vicron 101,7 miljoni krooni eest võlakirju, mille tagatiseks oli lisaks osalusele Graanul Investis ka 1 775 000 Silvano aktsiat. Tingimuseks, et tagatisvara väärtus ei tohi langeda alla 142,3 miljoni krooni. See võis olla ka põhjus, miks Rahumaa otsustas, et Silvano hakkab oma aktsiaid börsilt tagasi ostma. Ta ise aga eitab, et ostuprogramm oleks seotud teiste Alta kohustustega.
Vicroni võlakirjade märkijateks olid mitmed fondid ja enam kui sada Swedbanki suurklienti, kelle eest langetas otsuse pank.
Tingimuste kohaselt võis võlakirja omanik nõuda nende lunastamist, kui Silvano aktsia kukub alla 27,3 krooni. Äripäevale teadaoleval ka üks investor seda tegi ja nii õnnestus tal oma investeering päästa. Ülejäänud on aga senimaani nende võlakirjadega seotud ja saanud seetõttu ka osanikuks Riia piimatööstuses.
Rahumaa kokkulepe Unicreditiga
Indrek Rahumaa firma Alta grupi suurim võlausaldaja eelmise aasta lõpus oli Unicredit Group. Rahvusvahelise suurpanga Austria ja Saksamaa harudele oli Rahumaa kokku võlgu 65,1 miljonit eurot (ca miljard krooni).
Sellest summast 44,5 miljonit eurot ehk ligi 700 miljonit krooni oli võlgu Rahumaa Luksemburgi SICAR-fond Alta Capital Partners S.C.A. Kohustust tagas Rahumaa Poola kommitööstuse Mieszko (65,5%) ja Silvano (35%) aktsiatega.
Äripäevale on väidetud, et Unicredit sai oma võlast tagasi ainult 30%. Kinnitust sellele väitele pole meil asjaosalistelt õnnestunud saada.
Rahumaa tunnistab, et on pangaga kokkuleppe saavutanud just Lukemburgi fondi puudutavate kohustuste osas, kuid ei saa tingimuste salastatusele viidates kommenteerida. "Kokkulepe on allkirjastatud, kuid selle täitmiseks on rida tingimusi, mida me hetkel täidame," sõnab ta.
Terve Alta grupi võlakoormus eelmise aasta lõpus ulatus 2,9 miljardi kroonini. "ACP (Alta Capital Partners - toim) tasemel on aasta jooksul kohustusi vähendatud ligi 700 miljonit, kuigi osa tehinguid on veel lõpuleviimisel," nendib Rahumaa.
Karums - Swedbanki üllatuskink võtmeklientidele
Swedbanki rahakamate klientide investeerimisportfell on tugevalt kreenis Indrek Rahumaa Alta grupiga seotud ettevõtete suunas. See on põhjus, miks üle saja Eesti miljonäri said enesele ootamatult Läti piimatööstuse omanikuks ning valmistavad nüüd Karumsi-nimelist kohukest.
Oktoobris vahetusid Läti piimatootja Rigas Piensaimnieks omanikud. Ehkki näib, justkui 173 Eestist pärit investorit haarasid lõunanaabrite piimaturul agressiivselt sisse tugeva positsiooni, ei oma tehingu osalised toimunust ise täit ülevaadet.
Pimeduses kobajateks on Eesti ärimaailma koorekiht, kellest paljud kuuluvad ka Äripäeva rikaste TOP 500 edetabelisse. Nad usaldasid oma raha investeerimise Swedbanki töötajate kätte ning peavad nüüd hoidma pöialt, et Karumsi-nimelise kohukese müük läheks jätkuvalt hästi.
Riia piimakombinaadi omanike seast leiame näiteks Jüri Mõisa, Hannes Tamjärve, Rainer Nõlvaku, Rein Tallermo, Fjodor Bermani ja Meelis Virkebau nime. Aga ka mööblitootja Tarmeli, Tallinna Prügila jt ettevõtted.
Alta: investorid valisid raha asemel osaluse
"Iseenesest ei ole vahet, kas laen tagastatakse rahas või esemes, eriti sellisel juhul, kui võlakirjainvestorid ise vabatahtlikult valisid eseme, aga mitte raha. Investoritele nimelt pakuti ka raha võimalust," kommenteeris Alta Foodsi juhatuse liige Jaak Raid.
Raha pakuti investoritele 50 protsendi ulatuses võlakirjade nimiväärtusest ja selle võimaluse valis kaheksa investorit. Küsimusele, miks Swedbanki privaatpanganduse klientide portfellihaldurid otsustasid sedavõrd paljude klientide raha suunata just Alta grupiga seotud võlakirjadesse, Swedbanki pressiesindaja kaudu esialgu vastust ei tule.
Alles pärast eelnenud ja järgnevate lõikudega tutvumist saadab panga kõneisik Mart Siilivask vastuskirja: "Algsed investeeringud tehti ajal, kui majandusel läks hästi ja praegu Balti riikide majanduses valitsevat olukorda ei osanud veel keegi ette näha. Kõnealune võlakiri on läbinud mitu restruktureerimist, et majandusolukorra normaliseerumisel oleks klientidel võimalik tagasi saada võimalikult suur osa investeeritud summadest."
Swedbanki enda laenuraha kinni teises projektis
Samal ajal, kui Swedbank suunas fondiinvestorite ja võtmeklientide raha Rahumaale kuulunud Vicroni võlakirjadesse, on pank ise üht Alta Capitali Lätis kõrbenud projekti laenurahaga toitnud. Tegemist on Mežaparksi arendusega Riias, mida vedas Alta Real Estate Partners. 36 ha suurusele maatükile pidid kerkima korterelamud, büroo- ja kaubanduspinnad. Praegu aga arendus toppab ja Swedbank on selle müüki pannud.
Projektiga alustades kaasas Alta Real Estate Partners Läti Swedbankilt 470 miljonit kroon. Tagasi on sellest rahast makstud 250 miljonit krooni.
Rahumaa firmade võlakoorem ligi 3 miljardit krooni
*Alta grupi kreeditorid 31.12.2008 seisuga
*UniCredit: 65,1 miljonit eurot (1,02 miljardit krooni)*Swedbank: 23,1 miljoni eurot (361,3 miljonit krooni)*Swedbanki fondid jt võlakirjainvestorid: 18,1 miljonit eurot (283 miljonit krooni)*Nordea: 26,7 miljonit eurot (417,6 miljonit krooni)*Danske Capital: 7,5 miljonit eurot (117,3 miljonit krooni)*ING: 5,5 miljonit eurot (92,3 miljonit krooni)*Janis Kols: 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni)*Teised (sh 5 miljonit eurot Mari Tool, 5,15 miljonit eurot Ahtri Maja): 34,9 miljonit eurot (545,8 miljonit krooni)*Kokku: 184,5 miljonit eurot (2,884 miljardit krooni)Rahumaaga seotud firmad teineteisele võlgu
-Alta Capital Partners
Alta Property and Construction AS võlgneb 683,5 miljonit krooni. Kohustused ASi Vicron Investment Group ees 90,7 miljonit, Silvano Fashion Groupi ees 18,8 miljonit krooni ja Lauma ASi ees 561,5 miljonit krooni.Vicron Investment GroupVäljastas võlakirju märtsis 2007, aasta hiljem lunastas need ja väljastas uued. Võlakirjade tagatisagent oli Hansapank (Swedbank). 2008 I p.a seisuga sisaldasid võlakirju nii Swedbanki kui ka SEB fondide portfellid, lisaks väiksemad investorid, kellest suur osa on Swedbanki privaatpanganduse kliendid.-Alta Property and ConstructionAlta Capital Partners tütarettevõte (98,01%), mille tütarettevõte (100%) Alta Real Estate Partners AS arendas Riias Mezaparksi projekti.-Mezaparksi projekt Riias36 ha suurune maa-ala, mida Alta Real Estate Partners hakkas arendama 2005. aastal. Swedbankilt kaasati selleks 469,2 miljonit krooni, millest 242,4 miljonit on praeguseks tagasi makstud. Mezaparksi kinnistu on panditud Swedbanki laenu tagatisena ja kohtutäitur proovib sellest novembris ja detsembris toimuvatel oksjonitel vabaneda.taust-AS Rigas Piensaimnieks omanikudEnamusosaluse Läti ühes suuremas piimatootjas ASis Rigas Piensaimnieks (RPS) omandas Alta Capital Partners 2007. aasta aprillis.Alta Capitalile kuulus kuni tänavu oktoobrini 80,07% ettevõtte aktsiatest.Osalus RPSis liikus ligi viiendiku Alta Foodsi võlakirjade lunastamise teel loodud ettevõttele RPS Holding.RPS Holdingu suurimad aktsionärid on Swedbanki fondid ja Gild Arbitrage'i riskikapitalifond. Kokku on ettevõttel 173 era- ja juriidilisest isikust investorit, kellest suurem osa on Swedbanki privaatpanganduse kliendid.19,93% RPSist kuulub meedias avaldatud info põhjal Kaimanisaartel registreeritud fondile DCEMF Holdings.
Seotud lood
Indrek Rahumaa on pärast altminekuid oma investeerimisfirmaga Alta Capital leidnud suurt tulu tõotava valdkonna. Nimelt ajab ta äri Venemaa naftaga.
AS Alta Capital ühendas endaga täna osaühingu Alta Holding ning aktsiaseltsi Finare Systems, selgus Ametlikest teadaannetest.
Indrek Rahumaa ettevõtte Alta Foods pankrotiasjas liikus jäme ots eile Swedbanki ja Alta seniste juhtide kätte, kelle esindus võttis koha sisse ettevõtte pankrotitoimkonnas.
Indrek Rahumaa juhitava Alta Capitali grupi ettevõte Alta Foods esitas Harju maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Ettevõtte juht Jaak Raid tunnistas, et võlgu on kaks korda rohkem kui vara.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.