Investorid pettusid TeliaSoneras

„Kui nad oleksid aktsepteerinud kohtus täiendava neutraalse auditi esitamist, oleks asjalood teised,“ ütles Hänni pärast üldkoosoleku lõppu pettunult. Kuna TeliaSonera seda ei teinud, siis näitasid nad üles üleolevat suhtumist väikeaktsionäride suhtes, mis võib viia selleni, et Hänni otsustab kohtutee jalge alla võtta.

„Mul on aega kolm kuud pärast üldkoosoleku otsuse tegemist kasutada kõikvõimalikke õiguslikke meetmeid, millest üks on hagita menetlus,“ kommenteeris Hänni, kas ta on valmis oma õigusi, sh täiendava finantsanalüüsi tegemist ettevõtte väärtuse ja kujunenud aktsiate ülevõtmishinna kohta, kohtus nõudma. „Oleneb, mida investorid otsustavad.“

Ka kauaaegne Eesti Telekomi aktsionär Arno Kirt oli pettunud TeliaSonera esindaja käitumises. „Väga kehva esindaja olid saatnud. Kordas nagu plaat ühte ja sama asja,“ märkis Kirt, viidates finantsjuhi pidevat tuginemist vastustes TeliaSonera korrektsele käitumisele tulenevalt õigusaktidest ja seadustest.

Kohale tulnud aktsionärid esitasid küllaga küsimusi eelkõige täiendavate dividendide maksmise kohta ja uue ülevõtmishinna võimaliku kujunemise kohta. Kõige teravamaid küsimusi esitas Hänni, mis viis ka kohati ägedate vaidlusteni.

„Millistel eeldustel oli ülevõtmispakkumises viidatud diskonteeritud rahavoogude (DCF) analüüs koostatud ja millist konkreetset modifikatsiooni sellest analüüsimeetodist kasutati?“ oli tema küsimus. 

„Seadus ei nõua DCF analüüsi, kui me räägime squeeze outi (sundülevõtmise - toim) hinnast,“ kinnitas Blomquist. „See on sobiv meetod, mida oleme kasutanud,“ viitas ta meetodi kohta, mida kasutati aktsiate ülevõtmishinna kujunemise kohta.

Esitati küsimus, kas TeliaSonera manipuleeris passiivselt turuhinnaga ajal, kui oleks olnud majanduslikult põhjendatud oma aktsiate tagasiostmine, aga jättis selle tegemata. Hänni viitas sellele, et on olemas aktsionäride koosoleku otsus oma aktsiate tagasiostmiseks.

„Tõepoolest võimalus on olnud,“ tõdes Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, lisades, et aktsiate tagasiostmise puhul on tegemist aktsia hinna toetamisega. Kalmu sõnul on seda teemat arutatud nii juhatuses kui ka nõukogus ja kui eelmise aasta lõpul läks aktsia hind 60 krooni peale, siis jälgiti hinna liikumist, ent aktsiate ostmise otsuseni ei jõutud. „Aktsia hind on olnud ka 40 kr juures, me ei pidanud vajalikuks toetada sel hetkel,“ ütles Kalm.

Seepeale kostis Hänni, et kunagi ei osteta oma aktsiaid tagasi aktsiahinna toetamiseks, vaid seda tehakse sellepärast, et on hea hind, millele aga Kalm kategooriliselt vastu vaidles ja endale kindlaks jäi. Kalmu sõnul on aktsia hinna toetamiseks olemas teised mehhanismid, nagu head majandustulemused, mis Eesti Telekomil eelmise aasta lõpul olid.

Üldkoosoleku juht, Tark ja Co vandeadvokaat Hannes Vallikivi rõhutas, et oma aktsiate  tagasiostmine ettevõtte poolt on keeruline protsess, mille jaoks peab olema vastav tagasiostuprogramm ja mida saab teha teatud hinnakoridoris ning mis nõuab oma ettevalmistusaja. "See ei käi päevapealt," ütles ta.

Kas TeliaSonera on valmis kohtusse minema, kui väikeaktsionär otsustab ülevõtmishinna vaidlustada? „Kui tuleb kohtusse minna, olen veendunud, et me ei kaota kohtus, kuna lähtume seadusest. See on kõige tähtsam meie jaoks,“ vastas Blomquist.

Lisaks sooviti saada TeliaSoneralt kinnitust selle kohta, et kui kohtutee tuleb jalge alla võtta, siis kas ettevõte on nõus, et kohus laseb teha sõltumatu arvamuse ettevõtte väärtuse kohta ja et vastav finantsanalüüs on tehtud sobivate meetodiga.

„Meil on ülevõtmisaruanne ja sõltumatu audiitori aruanne,“ toonitas Blomquist. „Meie jaoks on väga oluline järgida kõiki kohtunõudeid. Me ei teeks midagi muud kui on meie tavamenetlus, mis see on, selgub kohtus.“

Hänni ei jätnud jonni ja küsis, kas TeliaSonera on põhimõtteliselt nõus täiendava aruandega või püüab ta kõiki võimalusi kasutades sellest mööda hiilida. TeliaSonera finantsdirektor kinnitas veel kord, et nad ei püüa mingeid muid reegleid kehtestada, mis on vastava finantsanalüüsi puhul kehtestatud. „Meil on tähtis, et püüame järgida seadust ja teeme kõik, mida nõutakse,“ sõnas Blomquist.

Vallikivi märkis, et mis tahes kohtumenetluses, kus järgitakse protseduure, otsustab ikkagi kohus, kas ta võtab täiendava auditi arutluse alla või mitte, kui seda nõuab üks pool. Igal juhul esitavad mõlemad pooled oma argumendid.

Taust:

Juuli lõpus oli Eesti Telekomil ligikaudu 4600 aktsionäri, tänaseks on see arv umbes 1600.

Neist ligikaudu veerand omab alla 100 aktsia, pooled 100 ja 500 aktsia vahel ning enam kui 10 000 aktsia omanikke on 21.

Juuli lõpus oli enam kui 10 000 Eesti Telekomi aktsiaga kontosid 130, millel oli 10 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Praeguseks on enam kui 10 000 aktsiaga kontosid 21, esindades kokku 0,7 protsenti ettevõtte aktsiakapitalist.

allikas: EVK