Hänni sundülevõtmisest: 93 krooni Telekomi eest on liiga madal

Järgneb Kristjan Hänni arvamusavaldus.

90% märgi ületamisel pole muud, kui TeliaSonerale tuleb Eestis esialgu üsna õnnestunud operatsiooni puhul õnne soovida. Lisaks rahahädas riigile saadi selleks kätte aktsiad ka piisavalt hulgalt väikeaktsionäridelt. Samas arvuliselt kaugelt suurem osa neist sellise hinnaga pakkumist veel vastu võtnud pole ja ootavad TeliaSonera edasisi samme.

Muuseas kui nüüd pakkumisjärgselt Eesti Telekomi üldkoosolek ei langeta otsust aktsiate sundülevõtmiseks, pikeneb nende aktsionäride jaoks, kes ülevõtmispakkumist vastu ei võtnud, ülevõtmispakkumine kolme kuuni ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamisest alates (VPTS § 182²).määrab põhiaktsionär sellisel juhul väikeaktsionäridele hüvitise, mille suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli kümme päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva.

Ühelt poolt oleks TeliaSoneral igati mõistlik võimalikult kiiresti algatada aktsiate sundülevõtmine. Vastavalt ÄS § 3632

Ülevõtmisega venitaja riskiks näiteks Eesti poolt eurokriteeriumite täitmisega, kuna devalveerimiskartuste kadu alandaks siinset riskipreemiat ja tõstaks varade õigustatud hinda. Kohese sundülevõtmise vastu sama 93 kroonise hinnaga võib aga rääkida see, et telekommunikatsiooniettevõtete aktsiahinnad on valdavalt (ülevõtmisprospektis on kauplemiskordajaid võrreldud 21. augusti seisuga) praeguseks kõrgemal hinnatasemel.

Osalt on TeliaSonera enda pakkumise tulemusena likviidsuspigistusest vabanenud aktsiahinnad Baltikumis teinud läbi korraliku hinnatõusu ja riskipreemia langenud, mistõttu diskonteeritud rahavoogude meetodil põhinenud aktsiahind ülevõtmispakkumises ei pruugi olla enam vastav ettevõtte õiglasele väärtusele isegi ülevõtja enda finantsprojektsioonide põhjal. Neid kääre kahandab lisadividend, mis vahepeal pakkumishinnale lisaks otsustati välja maksta.

Hinna määramise alustest

Peamine küsimus pakutud aktsiahinna osas põhineb prospektis ainult põgusalt puudutatud hinna määramist. Prospekti kohaselt: "Ostuhinna arvutamisel kasutati sarnaste, avalikult kaubeldavate telekommunikatsiooniettevõtete kauplemiskordajaid".

Vähemalt prospektist ei lähtu, et tähelepanu oleks pööratud sellele, et (bilansi mõttes) sarnase ettevõtte leiamegi me praktiliselt ainult Leedu TEO näitel. Ka seal pole ettevõttel praktiliselt võlga, mis eristab neid enamikust teisest. Objektiivne võrdlus eeldaks võrreldavate viimist ühele võrdlusbaasile. Seega näiteks tuleks modifitseerda analüüsis Eesti Telekomi bilansi struktuuri nii, et ka seal oleks võrdlusettevõtetega sarnanev kapitalistruktuur. Alles siis kujunevad kauplemiskordajad annaks meile otsese võrdlusvõimaluse.

Küsitav on prospektis viidatud kauplemiskordajate määramine ainult 2009. aasta majandustulemuste põhjal, kuna Eestis on sellel aastal majanduslangus olnud järsem kui Skandinaaavias ja see moonutab lühiajalises plaanis siinsete ettevõte jooksva aasta põhjal kalkuleeritud suhtarve rohkem. Antud juhul oleks kõige mõistlikum kasutada suhtarvude normaliseerimist üle terve majandustsükli.

Minu arvates ei tohtinuks finantsinspetsioon selliste selgete puudujääkidega prospekti üldse kinnitada. Vastavalt VPTS § 170 lg. 2 peab ülevõtja andma sihtisikutele ülevõtmispakkumise informeeritud kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet. Prospekti hinna määramise sõnastuse põhjal ei saa ma selle tingimuse täidetuses kahjuks veenduda.Loomulikult on TeliaSoneral võimalus olukorras, kus nad kardavad väikeaktsionäridel olevat reaalset võimalust kohtu kaudu välja nõuda kõrgemat hüvitist, aktsiate sundülevõtmise sammu isegi 90% saavutamisel praegu mitte astuda. Piirdutaks mõneks ajaks juba saaduga ja lastakse mööda piisav aeg (üks aasta ülevõtmispakkumise kooskõlastamisest) selleks, et praeguse pakkumise aktsepteerijad ei saaks teoreetiliselt enam esitada kahjunõudeid.