Eesti Telekomi väikeaktsionär Felix Laupmaa otsustas vahetult enne aktsionäride erakorralist koosolekut võtta TeliaSonera tehtud pakkumine vastu ja loobus oma osalusest, kartes koosolekul halbu otsuseid talle kui aktsionärile.
TeliaSonera pakkumise vastu võtnud sai mees 107 000 aktsia eest ligi 10 mln krooni, mille ta enda sõnul hoiusele pani. Üldine majanduse halb olukord oli see, mis pani väikeaktsionäri vahetult enne Eesti Telekomi erakorralist aktsionäride koosolekut aktsiatest loobuma.
„Mõtlesin, et koosolek võib võtta vastu imelikke otsuseid, kuigi see oli vähetõenäoline, aga selline võimalus oli olemas,“ märkis Laupmaa. „Punkt üks, et TeliaSonera otsustab ülejäänud osalust, mis talle ei kuulu, mitte välja osta. Punkt kaks, et ta laiendab aktsiakapitali ja sul pole seda kusagilt juurde võtta ning osalus langeb.“
Tema sõnul ei olnud need punktid määravad, aga siiski ta mõtles selle peale. „Kui oleks otsustatud esimene variant, siis oleks raha jäänud kauaks kinni ja seda liigutada ei oleks saanud. Viimase hetkeni ootasin, et järsku teevad parema pakkumise, aga kui ei teinud, siis teinud,“ rääkis Laupmaa.
„Praegu ei ole veel kuskile pannud,“ vastas Laupmaa küsimusele, kuhu plaanib raha edasi investeerida. „Seisab üleööhoiusel.“ Praegu ei ole mehe enda sõnul plaani kuhugi börsile raha panna, pigem hoiustesse või valuutasse. „Ootan kindlasti majanduse olukorra muutust.“
Majanduskasv võiks olla Laupmaa sõnul see, mis tekitaks temas usaldust uuesti börsile investeerimiseks. „Praegu seda ei ole näha,“ nentis mees. Kuna liialt palju on ebaselgust, siis ei usu ta, et hetkel võiksid madalad aktsiahinnad meest meelitada.
Laupmaa on pannud raha Baltikasse, kuna tegemist on tootmisettevõttega. „Mulle ei meeldi kinnisvaraga manipuleerimised,“ märkis ta. Ka Norma on tootev ettevõte, aga kuna autotööstus on raskustes, siis seepärast pani Laupmaa siiski osa Telekomist saadud rahast Baltikasse.
Välismaale aga Laupmaa raha pannud ei ole, kuna ta peab ennast selleks ebakompetentseks. Kunagi päris algusajal olid tal Leedu Telekomi aktsiad, kuid nüüd on see ka juba ammu unustatud. „Eesti Energia vastu tunneks küll loomulikult huvi,“ tunnistas investor.
Seotud lood
Eesti Telekomi müügiga teenitud 3,49 miljardit krooni aitasid tõsta riigikassa reservide mahu oktoobri lõpuks 16,3 miljardi kroonini. Viimati oli riigi rahakott nii paks eelmise aasta novembris enne suurt valitsemisasutuste kulurallit.
Reedesel erakorralisel aktsionäride koosolekul valmistas TeliaSonera asepresident ja finantsjuht Per-Arne Blomquist pettumuse Eesti Telekomi aktsionärile, kuna ei näidanud üles vähematki vastutulelikkust väikeaktsionäride ettepanekute suhtes, leidis mitmeid väikeaktsionäre esindav Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni.
Kui praegu on välisinvestoreile Tallinna börsil olulisimad Eesti Telekomi aktsiad, siis pärast Telekomi lahkumist võiks just Eesti Energia seda rolli täita, ütles Tallinna börsi juht Andrus Alber.
Vaid paar Eesti Telekomi töötajat osaleb
allhankeprojektis, mis toob ettevõttele pool miljardit krooni ekspordikäivet
aastas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.