Ligi 64 protsenti Eesti elanikest kulutab kuus oma sissetulekust rohkem, selgus novembris portaali tarkkulutaja.ee tarbijauuringust.
Enamiku neist moodustavad venekeelsed Eesti elanikud – ligi 80% uuringus osalenud venekeelsetest vastanutest ütlesid, et nende kulud on pigem suuremad sissetulekutest.
"Ilmselt on asi selles, et tänapäeval on väga palju erinevaid võimalusi, kuidas oma priiskavat elustiili rahastada – krediitkaardid, tarbimis- ja SMS-laenud ja teised finatsteenused," kommenteeris väärtpaberispetsialist Kristjan Tolmats, kes on ka portaali üks asutajatest.
"Kindlasti ei ole selline tarbijakäitumine jätkusuutlik – ühel päeval tuleb kõik need laenud ja liisingud, mis võetud, tagasi maksta," lisas ta.
Samas kinnitasid küsitlusele vastanud, et püüavad kulusid kontrolli all hoida ning teavad üldjoontes, kui palju on neil iga kuu elamiseks raha vaja. Ka püütakse pigem vältida kulutuste tegemist tulevaste sissetulekute arvelt.
Uuringus osalenud soovitavad oma tulud ja kulud tasakaalus hoida ning rohkem säästa. Samuti tuleks arvestada, et lähitulevikus sissetulekud pigem ei kasva ning igaksjuhuks tasuks end töökaotuse vastu kindlustada.
Töökaotuse vastu kindlustamise küsimuses on ka erinevused eesti ja vene rahvusest inimeste vahel üsna suured, kui ligi 80 protsenti eestlastest soovitaks seda, siis venekeelsetest Eesti elanikest annaks vaid pooled seesugust nõu.
"Tõenäoliselt võib sellise erinevuse põhjuseks olla eestlaste ja venelaste mentaliteedi erinevus – venelased kipuvad pigem arvama, et tema üksi ei suuda midagi teha ja riik peaks selle küsimusega tegelema," ütles Tolmats.
Portaal tarkkulutaja.ee viis novembri lõpus läbi Eesti elanike tarbimiskäitumise uuringu. Selle eesmärgiks oli selgitada inimeste hoiakuid majandusolukorra ning tarbimise ja säästmisega seotud küsimustes. Uuringu tehnilise lahenduse teostas OÜ Wiseman Interactive.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti inimesed tunnetavad mõne kuu taguse
ajaga võrreldes märkimisväärselt teravamalt vabade töökohtade arvu vähenemist,
kirjutab sotsioloog Mauri Sööt portaalis tarkkulutaja.ee.
Eesti elanike hinnangul on majandusel
läinud halvemini kui olid nende ootused, selgub uuringufirma GfK uuringu
tulemustest.
Majandusolukorra halvenemist tunnetatakse
keskmiselt teravamalt Eesti väikelinnades, samas kui suurlinnade elanikud on
optimistlikumad, selgus uuringufirma GfK Custom Research Baltic uuringust.
Eestlased on majanduse tuleviku suhtes optimistlikumad kui venelased, näitas portaali tarkkulutaja.ee novembrikuine uuring.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.