Eestlased on majanduse tuleviku suhtes optimistlikumad kui venelased, näitas portaali tarkkulutaja.ee novembrikuine uuring.
Lähituleviku osas usub iga kolmas eestlane, et majandusolud paranevad oluliselt või mõnevõrra aasta jooksul, venelastest arvab nii vaid veidi üle 20 protsendi vastanuist. Viie aasta perspektiivis arvas 90% eestlastest ja ligi 70% venelastest, et oleme siis oluliselt või mõnevõrra paremas seisus.
Sotsioloog Iris Pettai põhjendas venekeelse Eesti elanikkonna pessimismi majanduse tuleviku suhtes selle kogukonna nõrga identiteeditunnetuse ja nõrgema seotusega Eesti riigiga.
"Nõrk identiteedipositsioon tähendab seda, et inimesed kahtlevad endas ja oma väärtuslikkuses, nad kalduvad pessimistlikult suhtuma nii iseendasse kui ka majanduse tulevikku," rääkis ta.
Teisalt on venekeelsete inimeste kindlustunne Eestis elamiseks tunduvalt väiksem võrreldes eestlastega. "Vähene kindlustunne ja ohutunne ei võimalda eestivenelastel vaadata tulevikku sama optimistlikult kui eestlastel. Eestlased usuvad märksa rohkem iseendasse ja oma riiki ja on kindlad, et varem või hiljem hakkab elu jälle ülesmäge minema ning jõukad ajad tulevad tagasi,“ ütles Pettai.
Portaali tarkkulutaja.ee asutaja Kristjan Tolmatsi sõnul on tasub venekeelsete vastanute taolisele pessimismile põhjusi otsides vaadata sotsiaalpoliitilisi tegureid.
"Kriis on valusamalt puudutanud Eestis elavaid vene rahvusest inimesi – näiteks on nende seas suurem töötute osakaal. Samuti on nende keskmine sissetulek madalam eestlastest: 61% uuringus osalenud muulastest teenivad alla keskmise palga," rääkis ta.
Tolmatsi sõnul erineb mitte-eestlaste tööhõive struktuur ja sissetulekute suurus olulisest eestlastest, seda iseloomustab suurem tööpuudus ja töökoha ebakindlus. "Näiteks on mitte-eestlaste osakaal riigiasutuste töötajate hulgas väga väike, kuid töökoht riigiasutuses on kindlam kui töökoht erasektoris," ütles ta.
Portaal Tarkkulutaja.ee viis novembri lõpus läbi Eesti elanike tarbimiskäitumise uuringu. Selle eesmärgiks oli selgitada inimeste hoiakuid majandusolukorra ning tarbimise ja säästmisega seotud küsimustes. Kokku osales uuringus üle 500 inimese – nii eestlased kui ka venelased. Uuringu tehnilise lahenduse teostas OÜ Wiseman Interactive.
Seotud lood
Eesti inimesed tunnetavad mõne kuu taguse
ajaga võrreldes märkimisväärselt teravamalt vabade töökohtade arvu vähenemist,
kirjutab sotsioloog Mauri Sööt portaalis tarkkulutaja.ee.
Eesti elanike hinnangul on majandusel
läinud halvemini kui olid nende ootused, selgub uuringufirma GfK uuringu
tulemustest.
Ligi 64 protsenti Eesti elanikest kulutab kuus oma sissetulekust rohkem, selgus novembris portaali tarkkulutaja.ee tarbijauuringust.
Majandusolukorra halvenemist tunnetatakse
keskmiselt teravamalt Eesti väikelinnades, samas kui suurlinnade elanikud on
optimistlikumad, selgus uuringufirma GfK Custom Research Baltic uuringust.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.