Eesti inimesed tunnetavad mõne kuu taguse
ajaga võrreldes märkimisväärselt teravamalt vabade töökohtade arvu vähenemist,
kirjutab sotsioloog Mauri Sööt portaalis tarkkulutaja.ee.
Rahvusvahelise uuringufirma GfK märtsis läbi viidud uuringule vastanuist olid 50% seisukohal, et vabade töökohtade arv nende tegevusalal väheneb lähima kuue kuu perspektiivis. Nelja kuu taguses uuringus oli samal seisukohal 35% vastanuist.
GfK Eesti divisjoni juht Mauri Sööt peab muutust kasvava tööpuuduse foonil üsna ennustatavaks. "On üsna enesestmõistetav, et inimesed tunnevad end tööturul ebakindlamalt. Aasta esimestel kuudel on üheks põhiliseks avaliku arutelu teemaks olnud järsk tööpuuduse suurenemine. Mitmed ettevõtted on sattunud raskustesse ning pigem vähendavad töötajate arvu kui palkavad uusi inimesi," ütles Sööt.
Keskmisest veidi vähem pessimistlikud on selles küsimuses kuni 25aastased ja üle 60aastased inimesed.
Mitte-eestlaste seas on rohkem teadmatust. Kui eestlastest usub veerand, et vabade töökohtade arv säilib enam-vähem samal tasemel, siis mitte-eestlaste seas on sellesse uskujaid kümne protsendipunkti võrra vähem. Samavõrra on suurem mitte-eestlaste seas nende arv, kes leidsid, et ei oska sellele küsimusele ühest vastust anda.
Tallinlased ja teistes suuremates linnades elevad inimesed on ülejäänud Eesti elanikest mõnevõrra optimistlikumad. Samas paistavad pessimistlike meeleolude poolest silma väikelinnade ja maapiirkondade elanikud.
Üldises suhtumises ühelt poolt riigi ja teisalt vastaja oma perekonna majanduslikku olukorda märkimisväärseid muutusi ei ole võrreldes novembrikuise uuringulainega. Pessimism on vaid õige pisut suurenenud.
Kui novembris uskus 66% vastanuist, et majanduslik olukord riigis pigem halveneb järgmise kuue kuu jooksul, siis märtsis usub seda 67% vastanuist.
Nende arv, kes usuvad oma pere majandusliku olukorra püsimisse enam-vähem samal tasemel, on langenud allapoole. Novembris uskus 52%, et lähitulevik erilisi muutusi paremuse või halvemuse kaasa ei too, nüüd on selles veendunuid 44%.
Samas usub endiselt rohkem inimesi oma majandusliku olukorra püsimisse enam-vähem samasugusena. Neid, kes usuvad oma majandusliku olukorra halvenemisse, on endiselt ligikaudu kolmandik vastanuist.
Seotud lood
Eestlased on majanduse tuleviku suhtes optimistlikumad kui venelased, näitas portaali tarkkulutaja.ee novembrikuine uuring.
Ligi 64 protsenti Eesti elanikest kulutab kuus oma sissetulekust rohkem, selgus novembris portaali tarkkulutaja.ee tarbijauuringust.
Kodumaise toidukauba eelistamine on viimase
kolme aastaga vähenenud 9%. Tarbija ootab tootjatelt värsket, tervislikku ja
soodsa hinnaga toidukaupa, mida on lihtne poes ära tunda, selgus
konjunktuurinstituudi uuringust.
55% peredest on oma ostukäitumist
majanduslanguse või sissetulekute vähenemise tõttu muutnud
ja kaupmeestelt oodatakse suuremahulisi allahindlusi, selgus Maxima poeketi
tellitud ja AC Nielseni korraldatud uuringust.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.