Eesti Energia nõukogu kiitis eile heaks jäätmetel töötava koostootmisjaama ehitamise ning tegi Eesti Energia juhatusele ülesande valmistada ette ehitusleping, teatas ettevõte.
Olemasoleva Iru elektrijaama kõrvale 2012. aastaks rajatava uue elektri-ja soojusjaama maksumus on ca 1,5 miljardit krooni.
Tallinna piirile kerkivas elektri ja soojuse koostootmisjaamas on plaanis aastas ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis tekkivaid jäätmeid. Masspõletustehnoloogiaga koostootmisjaam kasutab energia tootmiseks sorteerimise järel üle jäävaid segaolmejäätmeid ning lisaks hakkab vastu võtma ka põlevaid tööstus-ja ehitusjäätmeid.
„Fakt on see, et täna tekib Eestis ligi 500 000 tonni olmejäätmeid, millest vaid kolmandik leiab sorteerimist ja taaskasutamist ning ülejäänu kuhjatakse lihtsalt prügimäele. Meie keskkonna säästmise huvides tuleks taaskasutust oluliselt suurendada ning sellele aitab oluliselt kaasa jäätmete kasutamine elektri ja soojuse tootmises,“ selgitas Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman. „Kindlasti ei vasta tõele meedias esitatud väited, nagu jääks prügi peagi puudu. Ka meie põletusjaama rajamise järel ladestatakse Eestis jätkuvalt ligi 100 000 tonni jäätmeid prügilatesse ning sellelegi peaks tulevikus leidma keskkonnasõbraliku taaskasutuse.“
„Prügi äravedu ja soojuse pakkumine on hinnatundlikud valdkonnad, mis praegu sõltuvad oluliselt nii suurenevatest keskkonnatasudest kui kõikuvast maagaasi hinnast. Kuna jäätmete puhul on tegemist kodumaist päritolu kütusega, siis pikaajalistele lepingupartneritele pakume senisest stabiilsemat ja soodsamat prügivastuvõtutasu ning soojuse hinda,“ lisas Ando Leppiman.
2009. aasta suvel valis Eesti Energia hanke tulemusena jäätmepõletusjaama rajajaks Prantsuse ettevõtte Constructions Industrialles De La Mediterranee (CNIM). Praegu valmistatakse ette ehituslepingut ning see vaadatakse üle Eesti Energia järgmisel nõukogu koosolekul.
Jäätmepõletusjaama ehitustööd algavad 2010. aasta esimeses pooles ning elektrit ja soojust hakkab uus jaam tootma 2012 aasta alguses. Uue jaama soojuse tootmise võimsus saab olema 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW ning see hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama tootmisvõimsusi (648 MW soojust ja 190 MW elektrit).
Tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Tegemist on keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, mis vastab näiteks oluliselt rangematele keskkonnanõuetele kui biokütusel töötav koostootmisjaam. Euroopas on sellise tehnoloogiaga jaamu üle 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud nii Soomes, Rootsis kui Taanis.
Seotud lood
Jäätmeveofirma Veolia juhi Argo Luude sõnul laseb Eesti Energia Iru masspõletusjaama ehitusega raha tuulde, mis sunnib riiki jaama elushoidmiseks seadusandlikke piiranguid kehtestama.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et Iru masspõletusjaam peab soojuse hinna konkurentsiametiga kooskõlastama, kuid kehv investeering oleks ennekõike ettevõtte enda probleem.
Kogu olmeprahi neelav Iru masspõletusjaam annab Tallinna prügilatele surmahoobi, rääkis Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg.
Kui tallinlaste prügi hakkab põletama Eesti Energia, toob see prügisektoris kaasa monopoli tekke ja võimaliku hinnatõusu kõigi Eesti piirkondade jaoks, teatas Veolia Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.