Esiteks sellepärast, et jaam peab olema võimas, et see ennast ära tasuks ja soovitud efekti annaks. See peaks olema koguni nii võimas, et arvestades Eesti jäätmetekke arengut, peaks see suutma ära põletada kogu Eestis tekkiva segaprügi. On ilmselge, et kogu Eesti prügi ei hakka objektiivsetel põhjustel kunagi Irusse jõudma. Kui planeeritav Iru jaam ei saa järelikult vajalikul hulgal prügi, hakkab see töötama alakoormusega, mis toob see varem või hiljem kaasa jäätmete vastuvõtuhinna tõusu, sunnib Eestit muutma seadusi jne. Kõik selleks, et Irusse rajataval jaamal elu sees hoida.
Küsimus on selles, et kas Eesti jaoks on mõistlik investeerida sellesse projekti 1,5 miljardit krooni. Kas ja kui, siis millal see ennast ära tasub? Mismoodi see ennast ära tasub? Milliseks kujunevad hinnad pideva alakoormusega töötades? Mis saab siis, kui alternatiivsed, odavamad ja efektiivsemad töötlusviisid vähendavad jäätmete hulka veelgi? Neile küsimustele pole Eesti Energia tänaseks vastuseid andnud. Arvestades kavandatava investeeringu mahtu ning seda, et tegemist on riikliku ettevõttega, peaksid sellised küsimused olema enne otsuse langetamist avalikult vastatud.
Meie arvates toob Iru põletusjaam kaasa olukorra, kus Eesti seisab valiku ees - kas täita jäätmete taaskasutuse normid või ajada kogu tekkiv prügi ahju, kusjuures isegi toodetud soojusest kavatsetakse osa lihtsalt õhku juhtida. Samas pole riik selle valiku tegemise juures päris vaba - EL määrab ette taaskasutuse sihtarvud, mis tuleb meil täita jaama ehitamisest või mitteehitamisest olenemata. Kui need jäävad täitmata, siis tulevad omakorda trahvid. Seega seisaks Eesti peagi väga veidra valiku ees – kas maksta Euroopa Liidule trahvi jäätmete ebapiisava taaskasutuse määra eest või kanda tasapisi kahjumisse tohutu investeering, mis põletusjaama rajamiseks tehti. Kas me peaks laskma asjadel sellesse punkti areneda nüüd, kus meil on võimalik veel teistsuguseid valikuid teha?
Meie pakume alternatiivse lahendusena jäätmete mehaanilis-bioloogilist töötlemist, mille puhul saavutatud lõpptulemus ja keskkonnamõjud on samaväärsed masspõletusega. Samas on see lahendus paindlik, võimaldab jäätmeid käidelda selliselt üle Eesti, investeeringud on kordades väiksemad ning lõpptoodang - jäätmekütus ja biogaas - aitavad Eesti ettevõtetel kasutada soodsama hinnaga kütust ning seeläbi oma tooteid odavamalt eksportida. Meie lahendus arvestab Eestis tekkivate jäätmete koguse ja geograafilise paiknemisega ning seda on võimalik vastavalt vajadusele kiiresti muuta. Lisaks pakub meie lahendus ka palju suuremat hulka jäätmeid, mis suunatakse taaskasutusse. Masspõletuse puhul põletataks ka need jäätmed lihtsalt ära.
Kas vastab tõele, et põletusjaam ei vasta olemasolevatele planeerigutele ja ehitusloa saamiseks tuleb muuta Maardu linna üldplaneeringut? Oleks see võimalik ja vajalik?
Planeeringute kohta oskab paremini vastata ilmselt Maardu linn, kuid meie andmetel on mitmed juriidilised toimingud masspõletusjaama tegemiseks seni lahendamata.
Kuidas nii suure prügi jaama jõudmine kohalikule elanikkonnale mõjuda võib?
Kohalikud elanikud saavad prügipõletusjaama kohalolust aru eelkõige suurenenud prügiautode voolu tõttu, samuti paiskavad prügipõletusjaamad keskkonda teatud liiki nanoosakesi, mille mõju inimestele pole veel väga täpselt uuritud, kuid muu hulgas on ka arvamusi, et need võivad tervisele väga kahjulikult mõjuda. Meile teadaolevalt uurimistööd selles osas käivad. Ei saa välistada ka asjaolu, et näiteks rikete korral tekib hais või midagi sellist.