Veolia: Eesti Energia raiskab põletusjaama ehitusega raha

Äripäeva küsimustele vastab Veolia juht Argo Luude.

Miks olete Iru põletusjaama vastu?

Me pole põletusjaama kui sellise vastu, kuid meie arvates ei sobi see lahendus Irusse ega Eestisse tervikuna.

Esiteks sellepärast, et jaam peab olema võimas, et see ennast ära tasuks ja soovitud efekti annaks. See peaks olema koguni nii võimas, et arvestades Eesti jäätmetekke arengut, peaks see suutma ära põletada kogu Eestis tekkiva segaprügi. On ilmselge, et kogu Eesti prügi ei hakka objektiivsetel põhjustel kunagi Irusse jõudma. Kui planeeritav Iru jaam ei saa järelikult vajalikul hulgal prügi, hakkab see töötama alakoormusega, mis toob see varem või hiljem kaasa jäätmete vastuvõtuhinna tõusu, sunnib Eestit muutma seadusi jne. Kõik selleks, et Irusse rajataval jaamal elu sees hoida.

Küsimus on selles, et kas Eesti jaoks on mõistlik investeerida sellesse projekti 1,5 miljardit krooni. Kas ja kui, siis millal see ennast ära tasub? Mismoodi see ennast ära tasub? Milliseks kujunevad hinnad pideva alakoormusega töötades? Mis saab siis, kui alternatiivsed, odavamad ja efektiivsemad töötlusviisid vähendavad jäätmete hulka veelgi? Neile küsimustele pole Eesti Energia tänaseks vastuseid andnud. Arvestades kavandatava investeeringu mahtu ning seda, et tegemist on riikliku ettevõttega, peaksid sellised küsimused olema enne otsuse langetamist avalikult vastatud.

Meie arvates toob Iru põletusjaam kaasa olukorra, kus Eesti seisab valiku ees - kas täita jäätmete taaskasutuse normid või ajada kogu tekkiv prügi ahju, kusjuures isegi toodetud soojusest kavatsetakse osa lihtsalt õhku juhtida. Samas pole riik selle valiku tegemise juures päris vaba - EL määrab ette taaskasutuse sihtarvud, mis tuleb meil täita jaama ehitamisest või mitteehitamisest olenemata. Kui need jäävad täitmata, siis tulevad omakorda trahvid. Seega seisaks Eesti  peagi väga veidra valiku ees – kas maksta Euroopa Liidule trahvi jäätmete ebapiisava taaskasutuse määra eest või kanda tasapisi kahjumisse tohutu investeering, mis põletusjaama rajamiseks tehti. Kas me peaks laskma asjadel sellesse punkti areneda nüüd, kus meil on võimalik veel teistsuguseid valikuid teha?

Meie pakume alternatiivse lahendusena jäätmete mehaanilis-bioloogilist töötlemist, mille puhul saavutatud lõpptulemus ja keskkonnamõjud on samaväärsed masspõletusega. Samas on see lahendus paindlik, võimaldab jäätmeid käidelda selliselt üle Eesti, investeeringud on kordades väiksemad ning lõpptoodang - jäätmekütus ja biogaas - aitavad Eesti ettevõtetel kasutada soodsama hinnaga kütust ning seeläbi oma tooteid odavamalt eksportida. Meie lahendus arvestab Eestis tekkivate jäätmete koguse ja geograafilise paiknemisega ning seda on võimalik vastavalt vajadusele kiiresti muuta. Lisaks pakub meie lahendus ka palju suuremat hulka jäätmeid, mis suunatakse taaskasutusse. Masspõletuse puhul põletataks ka need jäätmed lihtsalt ära.

Kas vastab tõele, et põletusjaam ei vasta olemasolevatele planeerigutele ja ehitusloa saamiseks tuleb muuta Maardu linna üldplaneeringut? Oleks see võimalik ja vajalik?

Planeeringute kohta oskab paremini vastata ilmselt Maardu linn, kuid meie andmetel on mitmed juriidilised toimingud masspõletusjaama tegemiseks seni lahendamata.

Kuidas nii suure prügi jaama jõudmine kohalikule elanikkonnale mõjuda võib?

Kohalikud elanikud saavad prügipõletusjaama kohalolust aru eelkõige suurenenud prügiautode voolu tõttu, samuti paiskavad prügipõletusjaamad keskkonda teatud liiki nanoosakesi, mille mõju inimestele pole veel väga täpselt uuritud, kuid muu hulgas on ka arvamusi, et need võivad tervisele väga kahjulikult mõjuda. Meile teadaolevalt uurimistööd selles osas käivad. Ei saa välistada ka asjaolu, et näiteks rikete korral tekib hais või midagi sellist.

Miks on mehhaanilis-bioloogiline jäätmete töötlemine, millesse on investeerinud Veolia, kordades odavam ja paindlikum jäätmete põletamisest?

Masspõletuse üheks kõige kallimaks komponendiks on heitgaaside puhastusseade. Jäätmeid kõrgel temperatuuril põletades tuleb tagada, et tekkinud gaasid saaksid enne keskkonda jõudmist täielikult puhastatud. Arvestades jäätmete kirevat koostist, on heitgaaside puhastamine ääretult keeruline, sisuliselt omaette teadus. Seetõttu on see loogiliselt ka väga kallis. Meie pakutav lahendus on märkimisväärselt odavam, sest jäätmed töödeldakse eelnevalt, töötlemise käigus eriti kahjulikud jäätmed eraldatakse ja biolagunevad jäätmed komposteeritakse. Seetõttu pole algne investeering põletamisega võrreldav. Paindlikkus tuleneb sellest, et kuna investeeringud on suhteliselt väiksed, on võimalik selliseid töötlemiskeskusi rajada üle Eesti suurematesse jäätmetekke kohtadesse, samuti on võimalik kasutada n-ö ratastel seadmeid, mis tuuakse kohale, töödeldakse mingi hulk jäätmeid ära ja siis liigutakse järgmisse kohta, kus juba jäätmed ees ootavad.

Milline lahendus oleks antud hetkel parim?

Meie arvates on jäätmete mehhanilis-bioloogiline töötlemine parem lahendus. Arvan, et paljud meis saavad aru, et ka Eestis võiksid olla kiirrongid, mis liiguvad 500 km tunnis, kuid meie riigi suurust, investeeringute mahtu ja sõitjate hulka arvestades poleks selline lahendus meile jõukohane. Sama on jäätmete masspõletamisega – pole mõtet rajada tehast, mille aastane võimsus on võrdne kogu riigis tekkivate jäätmete hulgaga. See oleks jäik ja paindumatu, piiraks uute tehnoloogiate Eestisse jõudmist ja seoks meid vähemalt 25 aastaks oma lõa otsa. See tähendab, et ka meie lapsed on seotud nende valikutega, mida me täna langetama hakkame.