Eesti Energia: murrame Veolia prügimonopoli

Miks peate Iru põletusjaama ehitust vajalikuks?

Eesti ja Tallinna jaoks on Iru Jäätmepõletusel baseeruv koostootmisjaam ainuke võimalus lõpetada keskkonnavaenulik massilise prügi massilise ladestamise ajajärk Eesti ajaloos ja anda jäätmetele kütuse näol uus väärtus. Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on sama, mis põlevkivil, tambitakse Eestis täna prügimägedele üle 300 000 tonni energiakasutuseks sobilikke jäätmeid aastas.Lisaks sellele on kindlasti oluline murda Veolia monopol Tallinna soojuse ja prügiturul. Konkurents muudab teenused läbipaistvamaks ja hinnad soodsamaks.Eesti Energia jaoks on selle projekti eesmärk tagada lisaks oma tootmisportfelli mitmekesistamisele ka Eesti elektrisüsteemile ja Tallinna soojavarustusele vajaliku Iru elektrijaama tulevik.

Kui pika aja peale investeering end ära tasub?Jäätmepõletusploki investeeringu tasuarvestuses võetakse jaama elueaks 20 aastat, kuid tegelik eluiga on kindlasti 30 aastat või enam.

Kas, kust, millist ja mis hinnaga saaks põletustehas tooret importida?Importimise järgi me vajadust ei näe, nagu eespool öeldud, siis on Eestis liigagi palju prügi, mis ei leia täna taaskasutust. Samas kui tulevikus läbi jäätmetekke vähendamise ja koduse liigiti kogumise arenemise tulemusena suudame põletusse sobivate jäätmete kogust oluliselt vähendada, siis on Iru jäätmepõletusjaam valmis kasutama toormena lisaks olmejäätmetele ka põlevaid tööstus- ja ehitusjäätmeid, jäätmekütust ning raie ja puidujäätmeid, kliinilisi jäätmeid ja kõike muud, mis põleb (välja arvatud loomulikult ohtlikud jäätmed). Antud projekti eesmärk ei ole käidelda naaberriikide prügi, vaid taaskasutada Eestis tekkivad jäätmed keskkonnasõbralikul moel ning toota samas kohalikust kütusest stabiilselt madala hinnaga soojust ja elektrit.

 Kuidas mõjutavad Iru põletusjaama investeeringud energia hinda?

Kuna jäätmete teke ja hind püsivad erinevalt maagaasist ning puidust valdavalt samal tasemel, saab ka jäätmepõletusjaamast väljuva energia hind olema stabiilsem ja odavam teistest kütustest toodetud energiast. Kindlasti soodsam kui täna Tallinna soojusetarbijatele pakutav soojuse hind. Vastuseks Veolia hinnangule:

-        Veolia (Dalkia) kaitseb täna neile väga mugavat monopoolset positsiooni Tallinna kaugkütteturul ja jäätmete prügilasse ladestamise turul. Monopoolne seisund ei sunni efektiivsele tegutsemisele ja ei ole kuidagi tarbijate huvides.

-        Iru jäätmepõletusplokk ei saa kuidagi tõsta soojuse ega jäätmekäitluse hinda, sest turul on olemas konkureerivad soojusetootjad ja jäätmekäitlejad, kes võimaldavad hinda hoida stabiilsena. Selline on liberaalne turupõhine lähenemine, kus hind kujuneb madalaima pakkuja järgi. Sellist lähenemist aitabki EE tegevus tagada ning meie konkurentide mureks on, et Iru jäätmepõletusplokk suudab olla turul kõige konkurentsivõimelisem.

-        Väide alakoormusel töötamise kohta ei ole isegi mitte mõeldav. Eestis tekib lisaks olmejäätmetele ka kergeid tööstusjäätmeid, aia-ja pargijäätmeid, kliinilisi jäätmeid jms. Lisaks sellele on Iru jäätmeplokk sellise tehnoloogiaga, et võimaldab põletada väga erinevaid kütuseid, sealhulgas hakkepuitu, jäätmekütust jne.

-        Iru jäätmeenergiaplokk hakkab kasutama ca 40% täna tekkivast olmejäätmete mahust. Seega on võimalik ja kindlasti vajalik täita Euroopa Liidu ees võetud eesmärki võtta materjalina ringlusesse 50% tekkivate olmejäätmete mahust aastal 2020. Kõik Euroopa Liidu edukaima jäätmekäitlusega riigid on masspõletuse osakaaluga ca 40%, Taanis on see isegi üle 50%. Ühegi teise jäätmekäitlusmoodusega ei ole võimalik saavutada olmejäätmete prügilasse ladestamise lõpetamist, kuna need on ülemäära kallid.

-        Veolia poolt poolt pakutav jäätmekütuse tootmine tuleb tarbijale (ehk jäätmetekitajale) kallim ja oleks ainult poolele teele minek. Nimelt saab jäätmekütust kasutada vaid väga spetsiifilistes põletusseadmetes, milleks Eestis on täna vaid Kunda tsemenditööstus, kes suudab jäätmekütust vastu võtta vaid piiratud mahus. Seega peamine võimalus on seda eksportida ja loota, et on olemas nõudlus selle kütuse järele. Eestis ladestataks aga jätkuvalt  kütuse toomise jääkide näol enam kui 150 000 tonni prügi aastas. Ja soojust ning elektrit toodetakse Tallinna elanikele ikka ebastabiilse hinna ja tarnekindlusega maagaasist. Kes sellisest tegevusest võidab?

-        Iru prügijaam on kui sõõm värsket õhku haisva prügimäe kõrval. Prügipõletusjaam on meil uudisarendus ehk Iru prügipõletusjaam oleks esimene omasugune Eestis ja Balti riikides. Samuti saab Tallinn jäätmepõletusjaama enne meie põhjanaabrite pealinna Helsingit (ka sinna rajatakse täpselt sama tehnoloogiat kasutav jäätmepõletusjaam). Seejuures on tegemist parima saadaoleva tehnoloogiaga ning vastab kolm korda karmimatele keskkonnanõuetele kui näiteks bioküttel koostootmisjaam. Meie otsus masspõletustehnoloogia kasuks sündis eelkõige põhjusel, et sellise jaama rajamisel võidavad kõik – võidab jäätmetekitaja, võidab kaugküttesoojuse tarbija, võidab Tallinna linn ja teised kohalikud omavalitsused, võidavad jäätmeveoettevõtted, võidavad jäätmejaamad, võidab Eesti riik ja ka Eesti Energia saab hoida edasi töös Iru elektrijaama.