Veolia nõuab Torma vallaametnike osas kriminaaluurimist

50% Amestopist kuulub jäätmekäitlejale Ragn-Sells, teatas Veoalia. 

Veolia Keskkonnateenuste juhi Argo Luude sõnul tekitasid Torma vallavolikogu liikmed enampakkumise korraldamata jätmisega vallale otsest varalist kahju, mis küündib 10 miljoni kroonini aastas. „Amestop maksab Torma vallale iga ladestatava jäätmete tonni kohta 15 krooni, aga väravatasu nõutakse 660 krooni tonni kohta. Juhul, kui tänases turuolukorras korraldataks Tormas enampakkumine, ei saaks ükski konkursil osalev ettevõte arvestada enam kui miljoni kroonise kasumiga. Meie kogemuse kohaselt kujuneks Amestopi tegelikuks kasumiks oskusliku majandamise korral aga enam kui 11 miljonit krooni aastas,“ põhjendas Luude Veolia soovi asjas selgust saada.

Luude lisas, et kasutusõiguse seadmise õiguspärasus on küsitav ka seetõttu, et Amestopi juht ja üks omanikke oli lepingu sõlmimise ajal vallavalitsuse liige. „Torma prügila kasutusõigus anti Amestopile seadust ja häid tavasid eirates. Kahju saavad aga lisaks vallale ka kõik inimesed, kelle jäätmeid Tormasse veetakse. Torma ladestushinnad on Eesti kõrgeimad. Näib, et Amestopi osanik Ragn-Sells kasutab sisuliselt tasuta saadud opereerimisõigust konkurentsi suretamiseks jäätmeveoturul, pakkudes veokonkurssidel ebareaalselt ja konkurentidele püüdmatult madalaid hindu ning võttes kasumi välja Amestopist. Vallaga sõlmitud lepingud sellist käitumist ei piira.“

Veolia on korduvalt juhtinud Torma vallavolikogu tähelepanu võimalikele seaduserikkumistele ja nõudnud kasutusõiguse seadmist korrektse enampakkumise alusel. „Nüüdseks pole meil paraku muud võimalust, kui pöörduda erapooletu otsuse saamiseks prokuratuuri poole palvega alustada kriminaalmenetlust,“ põhjendas Luude avalduse tagamaid.

Veolia hinnangul on Torma vallal kaks põhimõttelist valikut. Üheks võimaluseks on Amestopile antud kasutusõiguse tühistamine ja avaliku enampakkumise läbiviimine. Teise variandina võib Torma prügila opereerimise Amestopilt üle võtta Torma vald. Selliselt opereeritakse näiteks Väätsa prügilat.

Luude sõnul on pikaajalise kasutusõiguse andmine jäätmekäitlussektoris üsna tavapärane, kuid seda eeldusel, et asi toimub kõiki seadusi ja häid tavasid arvestades. „Näiteks Tallinna Prügila puhul on Veolial samuti pikaajaline kasutusõigus, kuid seda otsust ei langetatud kellegi erahuvide alusel. Tallinna linn korraldas avatud rahvusvahelise hanke, kus osales kokku 4 ettevõtet. Avaliku enampakkumisega sai linn tulevaselt prügila operaatorilt parima võimaliku hinna ja muud tingimused. Täna on Tallinna Prügila  kõige soodsam Eestis ning jäätmete ladestamishinnad on alates 2003. aastast tõusnud vaid saastetasu võrra,“ ütles Luude.