Euroopa võlakriisi künnisel

Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole euroala 16 riigist pooled oma avaliku sektori rahanduspoliitikaga praegu jätkusuutlikul kursil.

Reitinguagentuurid on tänavu kärpinud juba mitme euroala riigi reitingut alates Iirimaast, Hispaaniast, Kreekast ja Portugalist. Juba on hoiatatud, et ka Prantsusmaa ning väljaspool euroala Suurbritannia võivad riskida madalama reitinguga, kui ei suuda esitada veenvat plaani riigi rahanduse korrastamiseks. See nõuab samas ettevaatust, et vaevaliselt toibuvale majanduskasvule uut tagasilööki ei antaks.

Euroala eelarvedefitsiit kasvas lõppeval aastal keskmiselt 6,4%le SKPst võrreldes euroalal lubatud 3%se ülempiiriga. 2008. aastal küündis defitsiit 2%le SKPst. Tuleval aastal prognoosib Euroopa Komisjon defitsiidi paisumist 7%le – alles siis hakkab olukord tasapisi paranema. Majanduseksperdid kardavad, et see võib võtta aastaid. Järsult halvenenud rahandusolukorra taga on riiklikud abipaketid majanduse ergutamiseks ning pankade päästmiseks eraldatud miljardid, samal ajal kui majanduslanguses on järsult kahanenud riikide maksutulud ning paisunud sotsiaalkulutused.

Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet hoiatab, et valitsuste selline ohjeldamatu laenamine võib ohtu seada inflatsiooni ohjamise.

Kreekalt, mis jahmatas sel sügisel teatega, et riigi tegelik eelarvedefitsiit on seni nimetatust kaks korda suurem ja läheneb 13%le SKPst, ning Hispaanialt nõuab Euroopa Komisjon eelarvedefitsiidi kärpimist juba lähemas perspektiivis. Prantsusmaa ja Saksamaa seevastu plaanivad 2010. aastal alles avaliku sektori kulutusi suurendada, et ergutada majandust. Prantsusmaa riigieelarve defitsiit kasvab tuleval aastal 8%le SKPst.

Euroopa rahaliit on silmitsi ühe tõsisema katsumusega. Välja on löönud just need puudused, millele skeptikud omal ajal tähelepanu juhtisid – rahaliitu ei toeta poliitiline liit, mis tähendab, et kriisi puhkedes päästab igaüks esmalt oma nahka. Algav aasta on hea võimalus näidata, et see nii ei ole, kirjutab WSJ.

Investorid ei vaata euroala enam ühe ühtlase ruumina ning nõuavad hullemas seisus rahaasjadega riikidelt nagu Iirimaa, Kreeka või Hispaania laenuraha eest kõrgemat hinda kui Saksamaalt. Suuremad kulutused võlgade teenindamiseks panevad nende riikide eelarvedefitsiidid veel suurema surve alla.

2010. aastal saab tähelepanu keskmes olema Kreeka, mille eelarvedefitsiit 12,7% SKPst ületab euroalal lubatud piiri neljakordselt.  Euroopa Komisjon nõuab Kreekalt oma asjadega ise toimetulekut ning ka Euroopa Keskpanga kõrged ametnikud on öelnud, et pangal ei ole mandaati euroala ühe või teise liikmesriigi päästmiseks. Turud usuvad siiski, et vajaduse tekkides lahendus leitakse – vaevalt euroala riigid ühel liikmel pankrotti laseks minna ning kahjustada euro mainet.

Kui eelmised kaks aastat olid lugu majanduskriisist ja pankade päästmisest, siis järgmised aastad on lugu suurest saneerimisest Euroopa riikide rahanduses, mis tähendab erinevaid kombinatsioone kõrgematest maksudest, avaliku sektori kulutuste kärpimisest ja sotsiaaltoetuste vähendamisest. Esimene peatükk kirjutatakse jaanuaris, mil Kreeka peab esitama Brüsselile oma eelarvedefitsiidi radikaalse kärpekava.