Maailma finantsturge kõigutanud Dubai probleemid on küsimärgi alla seadnud ka teised suure võlakoormaga riigid nagu Kreeka, mille puhul on mitmed kommentaatorid viimastel päevadel küsinud, kas sealt tuleb nüüd finantsturgudele uus maavärin.
Riigi võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise risk (CDSide hind) on Kreeka puhul järsult üles hüpanud – selleks, et kindlustada 10 miljoni dollari suurust summat viieks aastaks maksejõuetuse riski vastu, tuleb Kreeka valitsuse võlakirjade puhul agentuuri Bloomberg andmeil maksta 218 000 dollarit. Oktoobri lõpus oli summa veel 140 000 dollarit. Saksa riigi võlakirjade puhul tuleb sama summa kindlustamiseks maksta 25 000 dollarit.
Põhjuseks on Kreeka riigi rahaasjade kohutav seis. Riigieelarve defitsiit on tänavu lähenemas 13%le SKPst ning avaliku sektori võlakoorem Deutsche Banki hinnangul 135%le SKPst. Üks valitsus teise järel pole struktuursete reformide osas midagi ette võtnud. Reaalne vahetuskurss on 2006. aastast tugevnenud 17%, mis tähendab, et riigi konkurentsivõime on kahanenud uskumatu kiirusega. Kui Kreeka poleks eurotsoonis, oleks riik kindlal pankrotikursil, kirjutas ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau.
Kreeka on aga euroala liige. Euroopa Komisjon esitas sel kuul Kreekale nõude asuda viitamatult riigi rahaasju saneerima. Vastasel juhul ähvardab Kreekat trahv euro aluseks oleva stabiilsuspaketi reeglite rikkumise eest (ehkki praegu ei täida neid reeglid ükski euroala riik). Wolfgang Münchau kirjutab, et ilmselt seab Euroopa Komisjoni stabiilsuspakti reeglite jõustamise Kreeka väljaaitamisest tähtsamale kohale – vastasel juhul kaotaks EL rahaliidu liikmete eelarvepoliitikas igasuguse mõjujõu. Kui Kreeka pole valmis nõudmisi täitma, võib lahenduseks olla IMF.
Eelarvedistsipliini poolest on Kreeka vaieldamatult euroalal kõige nõrgem lüli. Vaid ühel aastal on riik suutnud täita eelarvedefitsiidi normi, mille järgi see ei tohi ületada 3% SKPst – aastal 2006. 2004. aastal selgus aga, et Kreeka on kogu aeg statistikat masseerinud ning poleks üldse pidanud euroalale pääsema.
Kreekat ohustavad ka Euroopa Keskpanga plaanid hakata finantsturgudelt välja tõmbama likviidsusabi, mida just Kreeka pangad on agaralt kasutanud. Turgudel ringlevad kuuldused, et kui Kreeka reiting veel paari pügala võrra langeb, ei kõlba Kreeka valitsuse võlakirjad enam Euroopa Keskpangale laenu tagatiseks. Kreeka riigi võlakirjad moodustavad suure osa Kreeka pankade varadest, mida need kasutavad tagatisena Euroopa keskpangast raha laenates. Kui reiting alla lubatud piiri langeb, tuleks Kreeka pankadel keskpangale tagatiste pealt 5% trahvi maksta, mis võib osa panku viia pankroti äärele.
Kreeka rahandusminister kirjutas täna ajalehes Wall Street Journal, et riigi uus valitsus on aega kaotamata asunud eelarvedistsipliini taastama – 2010. a eelarve eelnõus on eesmärk alandada defitsiiti 3,6 protsendipunkti võrra 9,1%le SKPst. Wolfgang Münchau kirjutab aga, et suur osakaal Kreeka valitsuse tulude suurendamise plaanis on võitlusel maksudest kõrvalehoidmisega. Selle „vana laulu“ asemel tahavad euroala rahandusministrid näha konkreetseid kulude kärpimise plaane. Ja kuna kreeklasi pole keegi säästukuuriks ette valmistanud – viimased valimised võitis George Papandreou lubadustega eelarvekulutusi suurendada - võibki IMF ja väline surve olla parim lahendus, arvab Münchau. Või pole sellest pääsu, kui keegi teine enam Kreekale uut laenu ei anna või vanu laene ei pikenda.
Seotud lood
Eurole üle läinud riikide rahandusministrite gruppi juhtiv Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles täna, et probleemidest hoolimata Kreeka pankrotti ei lähe ning saab hakkama ilma Euroopa Liidu abita.
Euroopa Keskpank ei lase ühelgi eurot jagaval riigil muutuda maksujõuetuks, mis tähendab, et igasugune mure nagu Kreeka riik võiks muutuda maksujõuetuks on arusaamatu, vahendab Bloomberg HSBC Holdingsi analüüsi.
Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou ütles sel nädalal, et tema ei taha küll olla see rahandusminister, kes Kreekale Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abi paluma läheb.
Valega euroklubisse trüginud Kreekale on kätte jõudnud tõehetk – euro ei ole vaid prestiižiküsimus.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.