Ekspress Grupp küsib aktsionäridelt raha juurde

Aktsiakapitali laiendamiseks emiteeritakse 8,9 miljonit uut aktsiat, miinimumhinnaga 13,77 krooni. 6,25 miljoni uue aktsia puhul on märkimisõigus olemasolevatel ning uutel aktsionäridel, kellelt loodetakse saada vähemalt 86 miljonit krooni.

Suuraktsionärid vahetavad laenu aktsiate vastu

Ligikaudu 2,65 miljonile aktsiale tehakse aga suunatud pakkumine senistele suuraktsionäridele Hans H. Luige omanduses olevale firmale HHL Rühm ja teisele suuromanikule ING Luxembourg S.A. Nemad vahetavad aktsiad Ekspress Grupile antud laenu vastu, millega Ekspress Grupp küll raha juurde ei saa, aga parandab oma kapitalistruktuuri.

"Uus kapital annab meile tugeva puhvri majanduses olevate raskete aegade üleelamiseks. Samuti annab see meile vajaliku reservi juhuks, kui mõni põnev laienemisvõimalus peaks silmapiirile kerkima," selgitas Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin.

Ta kinnitas, et lisaraha vajadus ei ole tingitud sellest, et meediakontserni likviidsust parandama pidanud Ekspress Hotline'i müügitehingus esineb tõrkeid, kuna tehing on endiselt jõus. "Oleme põhimõtteliselt asjad selgeks saanud, nüüd läheb veel veidi aega vormistamise peale," kinnitas Kobin.

Ekspress Grupi juhi sõnul on institutsionaalsete investoritega aktsiaemisiooni korraldamine läbi räägitud ning neilt on saadud põhimõtteline nõusolek aktsiate märkimisel osalemiseks. Ta kinnitas, et Hans H. Luigele kuuluv HHL Rühm ja ING Luxembourg S.A. konverteerivad oma nõuded, kuid ülejäänu ehk ligi 100 miljonit on uus raha.

Kadastik: grupi tulude perspektiiv on nukker

"Meedia- ja reklaamiturul positiivset nihet toimunud ei ole ning 2010. aasta tuleb väga raske," vastas Äripäeva küsimusele, millises olukorras Ekspress Grupp on, Postimehe ja Õhtulehe nõukogu esimees Mart Kadastik. Kulude poolega on Ekspress Grupp hakkama saanud aga tulude perspektiiv on nukker, lisas ta.

"Aktsiakapitali suurendamisi ei võeta ette n-ö igapäevaselt, vaid see on põhimõtteliselt üsna erakorraline olukord, millega firma end finantseerib ja kapitaliseerib," rääkis Kadastik, lisades, et ega väga palju muid variante ei ole ka.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov on Ekspress Grupi olukorrast rääkides murelikum. "Nende tänane börsiteade lubab hinnata, et grupil on raskusi rahavoogudega , kuid ma hoian neile pöialt, et emisioon õnnestuks," ütles Rõtov eile.

Rõtov: väikeaktsionäridelt pea võimatu lisaraha saada

Rõtov lisas, et tal oleks kahju, kui Ekspress Grupi majandusprobleemid pärsiksid nii fenomenaalselt säravat äriprojekti nagu Delfi. "Tahan loota, et Luik ja Kobin tulevad täbarast olukorrast auga välja ning suudavad grupi põhilised väärtused masu trotsides säilitada," rääkis Äripäeva tegevjuht.

Kui lihtne või raske on praegu lisaraha kaasata? Kadastiku arvates oleneb see sellest, kellelt kaasata.

"Kas iseendalt või oma sõpradelt või tõesti väikeaktsionäridelt, kelle jaoks on emotsioon väga oluline, kuid praegune emotsioon kogu majanduse ja meediaturu suhtes ei ole positiivne," selgitas Kadastik.

Rõtov sõnas, et väikeaktsionäridelt lisaraha kaasamine on praegu peaaegu võimatu.

Aktsionärid peavad lisaraha küsimist õigeks

Äripäevaga vestelnud aktsionärid ütlesid kui ühest suust, et lisaraha kaasamine praegusel raskel ajal on nende meelest ainult positiivne samm. Samas ei väitnud päris kindlalt neist keegi, et tormab aktsiaid märkides ettevõtet toetama.

"Minus tekitab see positiivseid emotsioone, et kui on täiendav investeerimisvajadus või halvad ajad, pöördutakse oma murega investorite poole," rääkis Eggera OÜ kaudu Ekspress Grupi aktsiaid omav Olari Taal. Kas ta ka ise aktsiate märkimises osaleb, Taal veel praegu öelda ei osanud.

OÜ Kakssada Kakskümmend Volti kaudu Ekspress Grupi aktsiatesse investeerinud Raivo Hein arvas, et ju on börsifirmal raha tarvis. "Ma ei oskagi nüüd öelda, kas ma paneksin või ei paneks sinna oma raha juurde," lisas ta mõtlikult.

Üldiselt peab aga Heingi raha juurde küsimist positiivseks. Tema sõnul on internetiäri perspektiivikas. "Kui nad rasked ajad üle elavad, on Ekspressi aktsia ühel hetkel tõsine rakett," ennustas ta.

Kolmas aktsionär Senatore OÜ omanik Mait Mengel rääkis, et juhtkond ja nõukogu on õige otsuse teinud. Kui pangad laenulepingutest tulenevalt suuremat omakapitali nõuavad, on selle suurendamine paratamatus, rääkis ta.

Mengel märkis, et on suur asi, kui ettevõttel õnnestub seda raha saada, eriti kui see tuleb Baltimaadest väljastpoolt. Samuti rõhutas ta Ekspress Grupi varade kaitsmise aspekti, mis lisaraha saades võiks tähendada, et börsifirma ei pea rohkem midagi müüma või kui ta tahab midagi müüa, õnnestub tal mõne aasta pärast selle eest rohkem raha saada. "Ekspress ei oleks siis oma varade suhtes sellises sundviske seisundis," näitlikustas ta. Seda, kas ta aktsiate märkimisel osaleb, otsustab Mengel märkimise viimasel päeval vastavalt aktsia hinnale börsil.

Kui Ekspress Grupp umbes aasta tagasi samuti lisaraha vajas, ta seda ei andnud, kuna aktsia hind oli märkimise hinnast madalam.

Uute aktsiate märkimine algab 15. veebruaril, eeldusel, et finantsinspektsioon avaliku pakkumise prospekti kooskõlastab.

NUMBER• 94 miljonit krooni pidi Ekspress Grupile laekuma Ekspress Hotline'i müügist BaltCapi investeerimisfondile. Kolmandiku rahast pidi ostja maksma viie aasta pärast.