Sandor Liive: elektri hind tulevikus tõuseb

Järgneb Sandor Liive kommentaar, mis ilmus täna Eesti Energia blogis.

Miks Eesti elektriturg avaneb?Euroopa Liiduga ühinemisel 2004 võttis Eesti Euroopa Liidus kehtivate põhimõtete kohaselt kohustuse avada elektriturg. Samas anti Eestile õigus teha seda järk-järgult. Põhjuseks oli vajadus kaitsta energiajulgeoleku tagamiseks Narva Elektrijaamadesse ELi astumise eel tehtud investeeringuid.

Nii ongi Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest viimane, kes oma elektrituru avab täiesti lõplikult 2013. aasta alguses.

Tehniliselt on Eesti elektrituru avamine toimunud juba pikka aega, kuid käesoleval aastal plaanib Eesti loobuda reguleeritud hindadest umbes 250-le suurtarbijale.

Selle aluseks on Balti mere äärsete ELi liikmesriikide juhtide 17. juulil 2009 antud kinnitus, mille kohaselt lõpetavad Balti riigid reguleeritud elektrienergia tariifide kasutamise vähemalt 35% ulatuses hiljemalt 1. aprillil 2010. Lätis jõustus vastav muudatus mais 2008, Leedus 1. jaanuaril 2010. Eesti avab elektrituru tänavu 1. aprillist. Selleks tuleb veel küll vastu võtta Riigikogu menetluses oleva elektrituru seaduse muudatused.

Kuigi turu avanemine ja suurtarbijatele reguleeritud hindadest loobumine on vältimatu protsess Euroopa Liidu reeglite pärast, on selleks ka muid põhjuseid kui lihtsalt kuskil sõlmitud lepingud. Olgugi, et turu avamise hinnaks võib olla lühiajaline ebakindlus hindade osas, saame vastutasuks pikaajalise kindlustunde, mille toob kuulumine Euroopa majandusruumi ja Euroopa arenenuima elektribörsi kasutamine.

Mis puudutab hindasid, siis hüdro- ja tuumaenergia suur osakaal Põhjamaades tagab Eestile pikaajalise odava hinna võrreldes ülejäänud Euroopaga. Põhjamaades pikka aega testitud turumudel on ennast maailmale tõestanud. Meie saame turust kasu vaid siis kui teda kasutame. Keegi on kunagi ütelnud, et turg on nagu langevari, temast on kasu vaid siis, kui ta on avatud, nii on ka elektrituruga.

Mis juhtub pärast 1. aprilli 2010?

Tavatarbija elektrihinnaga ei juhtu sellel kuupäeval midagi, sest ta ei hakka praegu ostma elektrit vabaturult. 1. aprilli muudatus puudutab ainult umbes 250 ettevõtetest suurtarbijat, kes tarbivad ühes kohas üle 2 GWh tunni aastas. Kuna tegemist on kõige suuremate ettevõtetega, siis nemad tarbivad umbkaudu 35 protsenti Eestis tarbitavast elektrist.

Vabaturutarbijatele hakkab elektri hind kujunema vabas konkurentsis nõudmise ja pakkumise vahekorra tulemusena. Erinevad elektritootjad ja müüjad konkureerivad elektri müümisel tarbijaile.

Vaadates teiste riikide kogemusi, on selge, et kindlasti väheneb ka Eesti Energia turuosa. Vabaturu tekke ainsaks loogiliseks võimaluseks ongi Eesti Energia turuosa vähenemine. Samas teeme muidugi oma parima, et langus oleks meie jaoks võimalikult väike.

Kas turu avamise järel võib müüja küsida tarbijalt suvalist elektrihinda?

Ei, Eesti elektrimüüjate hinnatasemeid jäävad valvsalt jälgima konkurendid ning suure turuosaga müüjate tegevust kontrollib konkurentsiamet. Samas on selge, et hulgiturul tekivad lühiajalised hinnakõikumised, mille riske saab vähendada pikaajaliste lepingutega konkreetse müüjaga. Vabaturul hakkavad hinnad sõltuma majandusest, kliima olukorrast, pakkumise ja nõudluse vahekorrast.

Heaks näiteks turudünaamikast on, et hiljuti hüppas Nord Poolis elektri hind üles, kuid tulevikutehingutes elektri hinnad hoopis langesid.

Suletud turul ei olnud elektrihind müüja-ostja vaheliseks läbirääkimiste objektiks, hinna kinnitas regulaator. Vabaturul muutub hind kliendipõhiseks ja läbiräägitavaks. Eesti Energia hinnapakkumised elektrile saavad põhinema elektri turuhinnal Nord Poolis ning teistel turgudel ja hinna muutumise prognoosil.

Konkreetse kliendikohase hinnapakkumise koostamisel on võtmekohal kliendi poolt soovitav lepinguperiood ning tarbimisgraafiku analüüs. Võtame arvesse ka kliendi krediidireitingut.

Kuigi keskmiselt ei pruugi hinnatõus olla suur, on pikas plaanis elektrihind kindlasti tõusva trendiga. Nii surve puhtamaks tootmiseks kui ka kasvav vajadus energia järele survestavad hindu teatud tõusule.

Samas, ka siin tuleb meelde tuletada, et ühinemine Põhjamaade elektrituruga ning kindel kodumaine tootmine jäävad Eestile tagama madalamaid elektrihindu kui paljudes teistes Euroopa riikides.

Mida Eesti Energia vabaturu tingimustes teisiti teeb?

Vabaturu vältimatu tulek oli Eesti Energiale selge juba siis, kui Eesti lõpetas liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Sellest saadik on ettevõte ennast pidevalt reforminud, et olla valmis turu avamiseks. Eesti Energia sees ei kasuta me enam ammu enda kohta sõna "monopol" ning turu avanedes pole selle kasutamine õigustatud ka väljaspool, sest asume elektrienergiat pakkuma vaba konkurentsi tingimustes.

Pakume oma suurklientidele erinevaid tooteid. Vastavalt nende vajadustele võib elektri hinna pikemaks perioodiks fikseerida, osaliselt fikseerida või siis võib müüa elektrit ka hinnaga, mis on indekseeritud börsihinnaga.

Kevadel saavad kliendid siseneda ka uude veebikeskkonda, kus saab reaalajas informatsiooni enda elektrienergia tarbimisest ning selle põhjal saab olema lihtsam planeerida ostukoguseid ja graafikuid.

Millised konkurendid meie turule tulevad?

Eestis on täna juba neli Eesti Energiast sõltumatut rahvusvahelist energiakaubandusega tegelevat ettevõtet. Eesti Energia ei saa kommenteerida teiste turuosaliste plaane, kuid on tõenäoline, et meie turu vastu tunnevad huvi mõningad Skandinaavia energeetikagigandid, samuti on väljendanud soovi Eesti turule tegutsema tulla näiteks lõunanaabrite Latvenergo. Kindlasti ei sisene kõik konkurendid turule korraga, vaid võime nende hulga kasvu näha lähiaastail.

Kas vabaturg puudutab ka võrguteenust?

Vabaturg toimib üksnes elektrienergia osas. Võrguteenus jääb reguleeritud turu teenuseks. Seepärast lahutatakse ka klientide elektri- ja võrgulepingud. Vabaturutarbijal saab edaspidi olema isiklik võrguhaldur, kes teenindab teda võrgutehnilistes küsimustes ja personaalne kliendihaldur, kes müüb elektrienergiat.