Tallinki ja riigi vaidluses jäi riigikohtus peale Tallink

Teise ringiga Tallinna halduskohtusse jõudnud Tallinki ja riigi vahelist vaidlust lahendanud kohtunik leidis, et vastavate õigusaktide alusel tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmine on vastuolus põhiseadusega ning saatis selle kontrollimiseks riigikohtusse. 

„Antud riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks mõned sätted nii kaubanduslikust meresõidukoodeksist kui ka meresõiduohutuse seadusest, lisaks veel vabariigi valitsuse ja teede- ja sideministri määrustest,“ selgitas Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.

Ta täpsustas, et riigikohus ei tunnistanud põhiseadusevastaseks mitte tasude sissenõudmist, vaid vastavad õigusaktid, mille alusel nõuded esitati. „Peale põhiseaduse järelevalve menetluse lõppemist kasutas riik oma õigust apelleerida esimese astme kohtu otsus ning nüüd jätkub menetlus teise astme kohtus,“ lisas ta.

Lääne ütles veel, et esimese riigikohtu otsusega jäeti rahuldamata riigi hagi, milles riik palus tuvastada Tallinki ja Hansatee Cargo vastu eraõigussuhte ja tsiviilõigusliku lepingu olemasolu ning ka sel korral jättis kohus nimetatud hagi läbi vaatamata.

 Kronoloogia 

-2003 ja 2004

Tallink Grupp ja Hansatee Cargo ei maksa tuletorni- ja jäärmurdetasu põhjendusega, et riik ei osutanud jäämurdeteenust ning kuna Veeteede Amet (VTA) käsitles nimetatud teenuseid tsiviilõiguslikest suhetest tulenevatena, siis ei peetud vajalikuks nimetatud tasusid maksta. Kuna sel asjaolul tekkis vaidlus VTA-ga, siis peeti vajalikuks pöörduda õiguskantsleri poole järelepärimisega. Järelpärimise sisu oli, et kas tegemist on tsiviilõiguslikust suhtest tulenevate tasudega või riigi poolt kehtestatud koormistega, kuna avalik-õiguslikud tasud peavad olema kehtestatud riigikogu poolt vastuvõetud seadustega, mida ei eksisteerinud. Samuti puudus nende tasude määramise ja sissenõudmise protseduur.

Sel ajal olid tuletorni- ja jäämurdetasud kehtestatud teede- ja sideministri toonase määrusega. 

-2003 september

Õiguskantsler leiab, et tuletorni- ja jäämurdetasud on avalik-õiguslik koormis ning nende kehtestamine kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel teede- ja sideministri määrusega oli põhiseadusevastane.

-2004

Riigikogu kehtestab õiguskantsleri ettepanekul navigatsioonitasud ja nende määrad meresõiduohutuse seadusega.

-2005 mai

Majandus- ja kommunikatsiooniminister võtab vastu käskkirja, millega tunnistab lootusetuks VTA  ebatõenäoliselt laekuvad varasemad nõuded Tallink Grupi ja Hansatee Cargo osas.

-2006 juuli

Eesti Vabariik (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) esitab hagi Tallink Grupi ning Hansatee Cargo vastu tsiviilõigusliku suhte tuvastamiseks ning 33,6 miljoni krooni väljamõistmiseks.

-20.06.2008

Riigikohus jättis esimese astme kohtu otsuse jõusse (kohus riigi hagi ei rahuldanud) ja riigi kassatsiooni ei rahulda.

-16.11.2008

Riigikogu võtab vastu meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, mille alusel tekib riigil võimalus Tallinkilt tagantjärele sisse nõuda 2003. aastast saamata tasu. VTA esitas 2009. a. alguses Tallinkile muudetud seaduste alusel makseteatised tasude maksmiseks. Tallink vaidlustas nimetatud makseteatised halduskohtus.

 -5.05.2009

Tallinna halduskohus teeb otsuse, mille kohaselt tühistati VTA makseteatised tasude sissenõudmiseks Tallinkilt ja algatab põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse mõnede seaduste ja õigusaktide sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks..

-20.10.2009

Riigikohus teeb otsuse, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks mõned sätted nii kaubandusliku meresõidukoodeksist kui ka meresõiduohutuse seadusest, lisaks veel vabariigi valitsuse ja teede- ja sideministri määrustest.

Riik kaebab halduskohtu otsuse edasi teise astme kohtusse.