President Toomas Hendrik Ilves soovitas täna meedia-, poliitika- ja äriliidrite aastakonverentsil „Meedia ja masu“ ajakirjandusel olla ettevaatlik teatud teemade puhul.
„Võtan peast lehelugeja mütsi ja räägin presidendina, see on ajakirjanike huvides kaitsta demokraatiat,“ rääkis Ilves, et on nördinud, et teatud määral populism müüb ja riigiametnike sõimamine on muutunud populaarseks.
"Jah, rahvaesindajad teevad vigu – kuluhüvitiste puhul on tehtud vigu, see peaks pälvima tähelepanu –, kuid umbisiklikult neid sõimates ei tule see demokraatiale, vabale ajakirjandusele kasuks,“ rõhutas Ilves, et vaba ajakirjandus sõltub demokraatiast ja vastupidi, üks ilma teiseta ei kesta kaua.
„Ajakirjandus täidab oma valvuri rolli, kui rahvas on hästi informeeritud. Ametnikud ja poliitikud saavad aru, et nad ei saa petta ja lollitada,“ lausus president.
Ilves ütles, et probleem tekib siis, kui ajakirjandus sekkub poliitikasse ja ei piirdu kriitikaga, vaid osaleb kampaaniates, see ei tohiks olla demokraatlikus riigis lubatud. "Kui võimud astuvad üle piiri, siis ajakirjanik annab teada. Aga piirid ajakirjanduses? Eetikareeglid kehtivad nii poliitikute kui ka neljanda võimu (ajakirjanduse) jaoks," rõhutas Ilves.
"Ajakirjandus ei tohi lubada asju, mida demokraatia endale lubada ei saa. Vastutus tuleb võtta kõige eest, mida meedia kanalites avaldatakse. Konkreetselt tooksin näite kampaaniast, kus üks väljaanne korjas allkirju, et algatada parlamendi liikmete palga alandamist,“ viitas Ilves. „See pole enam kriitika avaldamine, vaid otsene poliitikas osalemine," ütles Ilves. „Siin on peen vahe, kas kutsuda üles mõne erakonna algatust või osaleda ise poliitilise tegijana. Siin on astutud üle olulise piiri ja tuleb mängida teiste reeglite järgi. Enam ei olda valvur, vaid on tormatud on ise mängima."
Seotud lood
Mart Laar ütles tänasel meedia-, poliitika- ja äriliidrite aastakonverentsil „Meedia ja masu“, et Eesti press ei suuda anda piisavalt infot selle kohta, mis toimub välismaailmas.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.