Kreeka on võtnud järjekorda Hiina rahale, kirjutab tänane Financial Times.
Lehe andmeil sooviks Kreeka valitsuse võlakirju Hiinale müüa kuni 25 miljardi euro suuruses summas, et rahastada oma riigieelarve defitsiiti, mis küünib 13%le SKPst.
Nii suurest kogusest pole Hiina siiski võlakirjadest huvitatud – tõenäolisem on tehing mahus 5-10 miljardit eurot, kirjutas leht. Tehingut vahendama on palgatud USA investeerimispank Goldman Sachs.
Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou ütles FT-le, et läheb tuleval kuul Hiinasse emissiooni tutvustama, kuid mingeid konkreetset summat pole sihiks seatud.
Hiina valuutareservid kasvasid üksi läinud aasta viimases kvartalis 130 miljardi dollari võrra. Kokku on reservide suurus 2,4 triljonit dollarit (1,702 triljonit eurot) ning paljud hädalised on sealt raha küsimas käinud.
Läinud aastal on Hiina raha laenanud nii IMFile kui Aasia valuutafondile, rahahädas Venemaa naftafirmadele ning Austraalia kaevandusettevõtetele. Samuti Lõuna-Ameerika, Aafrika, Kesk- ja Kagu-Aasia riikidele ja ettevõtetele, pannes ressursirikastes riikides oma märgi maha võimalikeks tulevasteks tehinguteks.
Hiina huvi on mitmekesistada oma investeeringuid, et vähendada USA võlakirjade osakaalu. Teisalt on Hiina huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest, mis rahaga kaasas käib.
„Hiina kasutab ilmselgelt oma finantsmuskleid oma mõjusfääri laiendmaiseks,“ ütles FT-le üks Hiina firmasid nõustav jurist.
Hiinale ei ole Kreeka võlakirjadesse investeerimine mingi probleem – 25 miljardit on summa, mis koguneb Hiina reservidesse kahe nädalaga. Lisaks võib tehing Hiinale Brüsselis kasulikku poliitilist kapitali koguda, kirjutab FT.
Seotud lood
Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou ütles sel nädalal, et tema ei taha küll olla see rahandusminister, kes Kreekale Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abi paluma läheb.
Terve eelmise nädala hoidsid eurot paine all Kreeka probleemid, kuna korduvalt vassinud riigi kriisiplaan ei ärata investoreis usaldust.
Tänasest on Ateenas Rahvusvahelise Valuutafondi eksperdid, et abistada Kreeka valitsust euroala suurima defitsiidi ohjeldamisel.
Euroopa Liidu rahandusvolinik Joaquin Almunia ütles täna, et Kreeka ei pea oma eelarveprobleemidele lahenduse leidmiseks abi otsima väljastpoolt Euroopa Liitu.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.