• OMX Baltic−0,78%296,76
  • OMX Riga0,18%882,19
  • OMX Tallinn−0,48%1 893,1
  • OMX Vilnius−0,81%1 149,7
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 1000,7%8 871,31
  • Nikkei 2251,7%37 785,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%94,09
  • OMX Baltic−0,78%296,76
  • OMX Riga0,18%882,19
  • OMX Tallinn−0,48%1 893,1
  • OMX Vilnius−0,81%1 149,7
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 1000,7%8 871,31
  • Nikkei 2251,7%37 785,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%94,09
  • 27.01.10, 09:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kreeka küsib raha Hiinalt

Kreeka on võtnud järjekorda Hiina rahale, kirjutab tänane Financial Times.
Lehe andmeil sooviks Kreeka valitsuse võlakirju Hiinale müüa kuni 25 miljardi euro suuruses summas, et rahastada oma riigieelarve defitsiiti, mis küünib 13%le SKPst.
Nii suurest kogusest pole Hiina siiski võlakirjadest huvitatud – tõenäolisem on tehing mahus 5-10 miljardit eurot, kirjutas leht. Tehingut vahendama on palgatud USA investeerimispank Goldman Sachs.
Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou ütles FT-le, et läheb tuleval kuul Hiinasse emissiooni tutvustama, kuid mingeid konkreetset summat pole sihiks seatud.
Hiina valuutareservid kasvasid üksi läinud aasta viimases kvartalis 130 miljardi dollari võrra. Kokku on reservide suurus 2,4 triljonit dollarit (1,702 triljonit eurot) ning paljud hädalised on sealt raha küsimas käinud.
Läinud aastal on Hiina raha laenanud nii IMFile kui Aasia valuutafondile, rahahädas Venemaa naftafirmadele ning Austraalia kaevandusettevõtetele. Samuti Lõuna-Ameerika, Aafrika, Kesk- ja Kagu-Aasia riikidele ja ettevõtetele, pannes ressursirikastes riikides oma märgi maha võimalikeks tulevasteks tehinguteks.
Hiina huvi on mitmekesistada oma investeeringuid, et vähendada USA võlakirjade osakaalu. Teisalt on Hiina huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest, mis rahaga kaasas käib.
„Hiina kasutab ilmselgelt oma finantsmuskleid oma mõjusfääri laiendmaiseks,“ ütles FT-le üks Hiina firmasid nõustav jurist.
Hiinale ei ole Kreeka võlakirjadesse investeerimine mingi probleem – 25 miljardit on summa, mis koguneb Hiina reservidesse kahe nädalaga. Lisaks võib tehing Hiinale Brüsselis kasulikku poliitilist kapitali koguda, kirjutab FT.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele