Täna annab Euroopa Komisjon hinnangu abinõudele, millega Kreeka valitsus loodab euroala suurima defitsiidi 2012. aastaks uuesti normi saada.
Ette lekkinud info põhjal soovitab - õigemini nõuab - komisjon Kreekalt suuremat kulude kokkuhoidu ja täiendavat maksude tõstmist. Eriti juhul, kui majanduskasv tuleb oodatust aeglasem - see on kava üks nõrgemaid kohti.
Osa analüütikute hinnangul on Kreeka seis aga sedavõrd tõsine, et riik omal jõul välja ei rabele ning vajab kriisiabi kas Euroopa Liidult või veel parem - IMFilt.
Kreeka valitsus lubab 12,7%-le kärisenud eelarvedefitsiidi tänavu kärpida 8,7%-le SKPst, plaanides kulude kokkuhoidu ja tulude kasvu 10 miljardi euro ulatuses. Tervelt 2 miljardit eurot tahab Kreeka võita tõhusamast maksukogumisest.
Kriisikava täitmine on küsimärgi all
Kava tuleb ellu viia väga keerulistes oludes, nentis esmaspäeval ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia - majanduskasvu peaaegu pole ja kriis suurendab ebakindlust. "Kreeka on aga viivitamata valmis rakendama täiendavaid abinõusid, kui me seda neilt plaani täitmist jälgides nõuame," ütles Almunia.
Kreeka peab igas kvartalis oma edust aruande esitama. Kui edu pole, võivad käiku minna sanktsioonid, mida euroalal seni veel kasutatud ei ole.
Turge huvitab eelkõige, kas euroala riigid on vajadusel valmis Kreekale appi minema. Seni vannuvad nii volinik kui euroala riikide esindajad, et päästeplaani ei ole ega tule.
Eravestlustes on ametnikud siiski möönnud, et kriisiplaane arutatakse - euroala riigi pankrot oleks laastav nii Euroopa pankadele kui ka teistele suurte võlgadega euroala riikidele, rääkimata poliitilisest tagasilöögist. Läinud nädalal tulid säästukavadega välja ka Hispaania ja Portugal, et usalduskriisi ennetada.
Kreeka 10 aasta pikkustelt võlakirjadelt nõudsid investorid läinud nädalal korraks juba rekordilist 7,25protsendilist tootlust. Tormi lõõtsusid üles vastakad teated selle kohta, et Kreeka püüab raha hankida Hiinast, kellel väidetavalt Kreeka võlakirjade vastu erilist huvi ei ole.
Kreeka vajab IMFi abi ja piitsa
Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütikud Jean Pisani-Ferry ja André Sapir kirjutasid sel nädalal ajalehes Financial Times, et kui Kreeka poleks euroala liige, oleks riik juba abi
palunud IMFilt. Autorite hinnangul oleks see õige ja vajalik samm, mis lisaks usaldust Kreeka kriisikava suhtes.
"Sellel on oma poliitiline hind," möönavad autorid. EL peaks tunnistama, et taas ei ole Washingtoni abita hakkama saadud. Mida teeb aga EL, kui kriisikava Ateenas streigid vallandab? Kas ELi riigid jäävad Kreekale rangeid nõudmisi esitades üksmeelseks?
"Poliitiline hind oleks veel kõrgem, kui katsed probleemi "pereringis" lahendada läbi kukuvad ja ikkagi IMFi appi tuleks hüüda," nendivad autorid.
tasub teada
-Kreeka 10aastastelt võlakirjadelt nõudsid investorid eile tootlust 6,69%, Saksa riigi võlakirjadelt 3,19%.-Selleks, et kindlustada 10 miljonit dollarit Kreeka riigi võimaliku maksejõuetuse vastu, tuleb maksta 384 000 dollarit, Saksamaa võlakirjade puhul võrdluseks 36 000 dollarit.-Euroalal käest lastud konkurentsivõime taastamiseks peavad palgad ja hinnad Kreekas alanema 20-30%. See tähendab kõrget tööpuudust ning pikkadeks aastateks majanduse kiratsemist.
Seotud lood
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus ELis omal ajal palju poleemikat tekitanud teenuste direktiiv on õigeks ajaks jõustatud.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles, et euroala ametivõimud ei lase enam kunagi ühtegi riiki rahaliitu, mille eelarveandmed ei vasta tõele – nii nagu Kreeka puhul juhtus.
Enamik sakslasi tahaksid võlgades vaevleva Kreeka eurotsoonist välja visata ja rohkem kui kolmandik on vastu kreeklastele miljardite eurode väärtuses laenu andmisele, selgub küsitlusest.
Kreeka on võtnud järjekorda Hiina rahale, kirjutab tänane Financial Times.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.