Usaldamatus

„Euro on Kreekas toimuvast kasvava surve all,“ nentis Morgan Stanley valuutastrateeg Emma Lawson panga klientidele läkitatud analüüsis. „Kõik taandub usaldusele: kuivõrd saab usaldada Kreeka valitsust, et võetud eesmärgid täidetakse, Euroopa institutsioone, et reegleid rikkuvad riigid korrale kutsutakse ning kas euro ise on usaldusväärne.“

Euro oli lõppeval nädalal pikimas langustrendis 2008. aasta oktoobrist, vajudes 1,4029 dollari tasemele, enne kui USA presidendi Barack Obama plaanid pankade kasvu piiramiseks omakorda dollarilt jõu võtsid.

Usaldamatust Kreeka vastu näitab riskipreemia, mida investorid Kreeka võlakirju ostes nõuavad. Reedel kärises vahe Saksamaa 10-aastaste võlakirjadega 312 baaspunktile, mis on suurim vahe euro käibeletulekust 1999. aastal. Vaid kaks aastat tagasi oli vahe 24 punkti, mis tähendab, et Kreeka sai laenata pea niisama odavalt kui Saksamaa.

Ka Kreeka riigi võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind lõi lõppeval nädalal rekordi – selleks, et kindlustada viieks aastaks 10 miljoni dollari suurust summat riigi maksejõuetuse vastu, tuli välja käia 361 000 dollarit.

Riskihindeid kergitasid reedel kartused, et Kreeka valitsus ei leia oma võlakirjadele ostjaid - kokku vajab Kreeka tänavu turgudelt laenuraha 53 miljardit eurot.

Juba peab Kreeka keskpanga juht kummutama ajalehe Financial Times veergudel arvamusi, et Kreeka ei pea rahaliidus vastu. „Kreekal on ilma mingi kahtluseta lihtsam oma probleemid euroala sees lahendada,“ kirjutas George Provopoulos, tuues põhjenduseks nii intressimäärade järsku tõusu, inflatsiooni, võlakoorma muutuse valuutavõlaks kui äri- ja investeerimiskeskkonna halvenemise, mis euroliigast väljapõrumine kaasa tooks. Lisaks tohutu poliitiline kahju kogu euroalale.

Võimaliku Kreekale appimineku on välistanud nii Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, kelle sõnul Kreekal mingit erikohtlemist loota ei ole, kui euroala suurima riigi Saksmaa kõrged ametnikud korduvates väljaütlemistes. Reedel tõrjus Euroopa Keskpanga nõukogu liige Jose Manuel Gonzalez-Paramo küsimuse ELi võimalikust abilaenust Kreekale kui absurdse stsenaariumi.

Võimatuna tundub ka, et Kreeka oma võlad maksmata jätaks. See seaks löögi alla teisedki euroala suure võlakoormaga riigid, riskides vallandada rea uusi eelarve- ja võlakriise.

Turgude käitumine näitab aga, et raske on uskuda sedagi, et Kreeka probleemidega ise toime tuleb. Valitsus avalikustas 14. jaanuaril plaani, kuidas mullu 12,7%le paisunud defitsiit aastaks 2012 3%le kärpida, kuid juba on lisatoetusi nõudvad farmerid maanteed blokeerinud ning riigiteenistujad streigiga ähvardanud. See stsenaarium tähendaks pikka vaevalist kohandumist – euroalal on Kreeka konkurentsivõime kiiretest hinna- ja palgatõusudest teiste riikide suhtes pea 30% vähenenud.

Kreeka hädadest võib kannatada kogu euroala usaldusväärsus, kui nähakse, et liit ei suuda luua ühisrinnet probleemide lahendamiseks.

„Hoolimata kõigist karmidest sõnadest ei jäta Euroopa liidrid appi tulemata, kui see lõpuks siiski vajalik peaks olema,“ usub USA panga Goldman Sachs ökonomist Erik Nielsen. „Valuutaturud on jõudnud äratundmisele, et see on euroala probleem, mis ei vii kellegi väljapõrumiseni, vaid mille leitaks – lõpuks – ühine lahendus.“

Euro kaupleb dollari suhtes praegu 1,41 dollari tasemel võrreldes 1,51 dollariga läinud aasta novembri lõpus.