Täna valitsuses heakskiidu saanud uuendatud konvergentsiprogrammi kohaselt on Eesti valmis euro kasutusele võtma 2011. aasta alguses. Programmi aluseks oleva majandusprognoosi järgi peatub sel aastal majanduslangus ning järgmisel aastal on oodata juba majanduskasvu taastumist.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul täidab Eesti tänase seisuga kõik eurole ülemineku kriteeriumid, teatas ministeerium. „Alates novembrist on meil täidetud inflatsioonikriteerium. Eelarvekriteeriumi võimaldavad meie hinnangul varuga täita valitsuse otsused ja tõhus tulude kogumine 2009. aastal. Positsiooni parandame ka järgmistel aastatel,” nentis minister Ligi ministeeriumi teate vahendusel.
Hinnanguid selle aasta majanduskasvule on parandanud Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu ootused, siseturu kindlustunde paranemine ja euro kasutuselevõtu võimalus. 2010. aastal majanduslangus peatub ning 2011. aastal on oodata juba majanduskasvu taastumist 3,3 protsendi tasemele. 2010. aastal märgatavat hinnatõusu oodata pole, tarbijahindade kasv jääb ca 0,4 protsendi tasemele. Lähiaastate hinnatõus jääb 1-2 protsendi vahele. Valitsussektori eelarve defitsiit jääb 2009. aastal eeldatavasti 2,6 protsendi ning 2010. aastal 2,2 protsendi tasemele. Täpne hinnang möödunud aasta valitsussektori eelarvepositsioonile ja võlale avalikustatakse statistikaamet poolt 26. märtsil. „Ka väikese defitsiidiga tohime leppida ainult lühikest aega, seepärast soovime 2013. aastaks jõuda kogu valitsussektoriga taas ülejääki. Selleks on vaja majanduskasvu kõrval ka kindlat kulude kontrolli ja struktuurseid muudatusi,” lisas Jürgen Ligi. Konvergentsiprogrammi eesmärk on hinnata euroalasse mittekuuluva riigi valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsi kriteeriumite täitmisel ning üleminekul ühisrahale. Liikmesriikide programmide hindamine Euroopa Komisjoni ja Nõukogu poolt toimub veebruaris–aprillis, hindamise tulemusel valmiv raport avalikustatakse mais.
Seotud lood
Majanduskasv saab olema laiapõhine, kasvust ainult ühes-kahes sektoris nagu kinnisvara- ja laenubuumi ajal me ei räägi, sõnas rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik.
Riik plaanib tänavu 9-10 miljardi krooni suurust eelarvedefitsiiti katta osaliselt laenuga. Hinnanguliselt on laenu järgi vajadus 4,5-5 miljardi krooni ulatuses.
Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekutel Washingtonis prognoositi Eesti majandusele juba sel aastal nähtavat paranemist.
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele