Kreeka võlaprobleemidest tekkinud Euroopa ühisraha esimene tõsine kriis on pannud mõned analüütikud arvama, et Euroopa ametivõimud võivad leida põhjuseid Eesti liitumise viivitamiseks, kirjutab täna Briti majandusleht Financial Times.
"Me täidame kriteeriumid. Me ei küsi mingeid järeleandmisi," ütles peaminister Andrus Ansip eile Helsingis FT-le. "Loodan, et keegi ei hakka Eestile täiendavaid tingimusi seadma," lisas ta.
Reitinguagentuur Fitch teatas läinud nädalal, et Eesti euroga liitumise kriteeriumite täitmine on järjest tõenäolisem. Samas hoiatas agentuur, et lisaks avaliku sektori rahanduse ja inflatsioonikriteeriumite täitmisele peavad euroga liituda soovivad riigid tõestama, et kriteeriumid suudetakse täita n-ö jätkusuutlikult.
Eesti puhul võidakse reitinguagentuuri hinnangul küsitavaks arvata ühekordsed abinõud, mis aitasid 2009. aasta eelarvedefitsiidi suruda alla 3% piiri SKPst. Ka inflatsioon võib Eesti majanduse buumi ja sellele järgnenud järsu majanduslanguse valguses küsimärke tekitada.
"On olemas risk, et Euroopa ametivõimud tõlgendavad Maastrichti kriteeriumi selliselt, et Eesti taotlus lükatakse tagasi," märkis agentuur.
Väga tähelepanelikult uuritakse ka Eesti statistiliste näitajate paikapidavust pärast Kreekas ilmnenud pettusi. Tallinnas eitatakse statistika moonutamist, et liitumistingimusi täita, kirjutab leht.
Seotud lood
Enamik sakslasi tahaksid võlgades vaevleva Kreeka eurotsoonist välja visata ja rohkem kui kolmandik on vastu kreeklastele miljardite eurode väärtuses laenu andmisele, selgub küsitlusest.
Täna Brüsselis kogunevad ELi valitsusjuhid ei saa raamatukogu vaikuses üksi tulevikustrateegiaid mõlgutada – eurot ohustav võlakriis sunnib kaaluma tavatut kriisiabi Kreekale.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles, et euroala ametivõimud ei lase enam kunagi ühtegi riiki rahaliitu, mille eelarveandmed ei vasta tõele – nii nagu Kreeka puhul juhtus.
ELi Ülemkogul viibiv Andrus Ansip ütles, et Kreeka probleemid ei varjuta Eesti europüüdlusi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.