Ansip: Kreeka ei varjuta Eesti europüüdlusi

Küsimusele, kas see ei suurenda näiteks Euroopa Keskpanga skepsist, et uued liikmesriigid euroga liitudes samuti reegleid rikkuma hakkavad, ütles Ansip, et euroga liitumise kriteeriumid on selged ja mingeid uusi tingimusi kehtestada ei saa. „Seda on mulle eravestluses öelnud ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet,“ ütles Ansip.

„Lisaks on Eestil fiskaalpoliitikas selja taga väga konservatiivne ajalugu,“ lisas peaminister.

Tuleval aastal on Eesti riigieelarve defitsiit Bulgaaria järel Euroopa Liidu riikide seas kõige väiksem ning samuti on Eesti valitsussektori võlg ELi teiste riikidega võrreldes kaduvväike. Ka on Eesti nende kaheksa ELi riigi seas, mis pole pidanud panku päästma.

Mis puudutab kriisimeetmete lõpetamist ja Euroopa Liidu liikmete riigifinantside tõsist saneerimist, siis ei ole see Ansipi sõnul praegu Euroopa Liidus n.ö kuum teema, kuna valitseb konsensus, et sellega hakatakse tegelema siis, kui majandus on kriisist väljas.

„Ja kriis ei ole veel läbi,“ ütles Ansip, viidates tööpuudusele, mis jätkab kasvamist, ehkki majandus on Euroopas langusest välja saanud. Muudatused tööturul tulevad ajas ligi pooleteiseaastase nihkega. Ilmselt ei saa ka Eesti ületulevaks aastaks veel oma riigieelarvet tasakaalu, nentis Ansip.

Ansip usub, et kriisis Kreekat Euroopa Liit probleemidega üksi ei jäta, ehkki euroala reeglid liikmesriikide abistamist ette ei näe. „On ütlematagi selge, et omasid ei jäeta hätta, kui mõnel riigil tekib vajadus abi järele,“ ütles Ansip, lisades, et seda näitab ka Eesti lõunanaabrite abistamine. Lisaks on Kreeka valitsus lubanud otsustavalt eelarveprobleeme lahendama asuda.