JOKK-skeem: Tallinna Äripanga peidus omanikud

On kummaline, et ühe Eestis tegutseva panga omanikke polegi võimalik avalike registrite järgi välja uurida.

Tallinna Äripanga omanikest ja tegemistest Eestis palju ei teata. Mitmed kohalikud jõukad venelastest ettevõtjadki tunnistavad, et ei oska infoga aidata, kuna ei tea Äripangast mitte midagi.

Ajakirjanduse uudisekünnise ületab panga tegevus tavaliselt siis, kui aktsionäridevahelised suhted keevad üle kaane või tunnevad panga vastu kõrgendatud huvi Eesti Pank või finantsinspektsioon.

Panga aktsionäride jälgi ajades selgub, et üle poole Äripanga aktsiate omanikest peidab ennast sisuliselt varifirmade taha. Nii näiteks on Äripanga Eestis registreeritud kolme aktsionäri, ASi Grand Marketing, Asparagos OÜ ning Dansano ASi omanikeks viis Suurbritannias Devoni maakonnas ühel ja samal aadressil asuvat firmat.

Edasi läheb veelgi huvitavamaks. Küsin Suurbritannia äriregistrist nende ühenaelase kapitaliga firmade andmeid. Selgub, et kõigi viie ettevõtte juhtidena on registrisse kantud kaks Küprosel registreeritud firmat ja nende viie Briti firma omanikeks on omakorda kolm järjekordset ettevõtet.

Kulutades pool päeva Tallinna äriregistris toimikutega tutvumiseks, leidsin kolm nime, kes on käinud ettevõtete esindajatena Tallinnas allkirju andmas. Nendeks on Opankovic Sead, Gošic Aleksandar ja Matic Žarko.

14. jaanuaril saatsin samadele Suurbritannias registreeritud firmadele tähitud kirja küsimustega ettevõtete omanike kohta. Uurisin, miks nad hakkasid Tallinna Äripanga aktsionäriks ning kuidas nad on rahul Äripanga majandustegevusega.

Siiani pole kirjade üleandmise kohta teadet tulnud. Juba poolteist nädalat uurib kirjade saatust Eesti Post.

Maagiline 10 protsendi piir jäetakse ületamata

Et veerand Tallinna Äripanga aktsiate omanikest koondub ühele aadressile ja juhtidena näidatakse samu firmasid, võib eeldada, et seal taga on üks ja sama isik või seltskond. Teine veerand panga aktsiatest kuulub erinevatele Küprosel, Briti Neitsisaartel ja USAs registreeritud firmadele.

Kuid siin on veel üks trikk. Mitte ühegi nn varifirmadele kuuluva ettevõtte osalus Tallinna Äripangas ei ületa 10 protsendi piiri. Ka eraisikuna Äripanga aktsiaid omavale Venemaa kodanikule Joulia Belakhovale kuulub neid piinliku täpsusega 9,95 protsenti.

Krediidiasutuste seaduse järgi tekib 10 protsendi piiri ületamisel aktsionäril pangas oluline osalus ning finantsinspektsioon peab hindama sellise aktsionäri laitmatut ärialast mainet. Ta ei tohi olla kriminaalse taustaga, tal peab olema piisavalt hea finantsseisund või võimekus finantse kaasata ning hea renomee.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld kinnitab, et panga omanikestruktuur peab olema läbipaistev, mistõttu ei ole finantsinspektsioon andnud madala maksumääraga piirkonnas registreeritud ettevõtetele luba mistahes pangas olulise ehk üle 10 protsendi suuruse osaluse omandamiseks.

Finantsinspektsioonil on ka Äripanga aktsionärid kuni füüsiliste isikuteni teada, nende tausta on põhjalikult uuritud ning pole näha, et kellelegi kuuluks pangas oluline osalus. Äripanga juhatuse liikmed aktsionäride kohta selgituste andmiseks aega ei leia. Viidatakse suurele töökoormusele.

Panga nõukogu esimees Viljar Veskiväli ütleb, et tema räägiks hea meelega panga tegemistest, paraku pole tal volitusi. Omaaegne ENSV kohaliku tööstuse minister Veskiväli tundis panga asutajaid ning teab pikaaegse nõukogu liikmena, milliste karide vahelt on Äripank pidanud nende aastate jooksul läbi laveerima.

Panga nõukogu liige, advokaadibüroo Laus & Partnerid partner Madis Kiisa põrgatab panga suuromanikule ja juhatuse liikmele Andrei Žukovile saadetud küsimused tagasi üldsõnaliste vastustega.

Omanikud seotud Venemaa teemandieksportijaga

"Võib arvata, et nende firmade taga on vääriskivide ja väärismetallide müügiga seotud ärimehed," lausub sajandivahetuse paiku Äripanka juhtinud Neeme Roosimägi.

Tõenäoliselt annabki varifirmade taha peitunud tegelaste kohta aimu Äripanga ja mitme aktsionäri nõukogu liikmete isikud. Juba aastaid on pooled kuuest panga nõukogu kohast kuulunud Venemaa riigifirma Almazjuvelireksport tippjuhtidele.

Üheksa aastat tagasi Almazjuvelirekspordi peadirektoriks määratud Rustem Usmanov on vääriskividega sina peal juba ligi 40 aastat. Mehe positsiooni näitab kas või kunagine kuulumine Venemaa panga Vozroždenie nõukogusse koos legendaarse kinorežissööri Nikita Mihhalkoviga. Möödunud suvel loovutas kuuekümneseks saanud mees Äripanga nõukogu liikme koha nimekaimule, 1973. aastal sündinud Tallinna elanikule Rustam Usmanovile.

Lisaks leiab Äripanga nõukogust veel Almazjuvelirekspordi peadirektori esimese asetäitja Sergei Gornõi ja tütarettevõtte Platina direktori Aleksandr Vasiljevi. Äripäevale on aga öeldud, et need kolm Almazjuvelirekspordiga seotud nõukogu liiget ei ole tegelikult Äripanga omanike seas, vaid esindavad omanikke.

Äripanga aktsionärideks olevate firmade nõukogudest leiab veel mitu Moskvast pärit meest. Nende hulgas ka Venemaa eriteenistustega seotud olnud inimesi.

Äripank on üheks lüliks Venemaa väärismetalliäris

Almazjuvelirekspordi kaudu liigub väga suur raha. Parimatel aastatel ulatub ettevõtte käive kolme miljardi USA dollarini. Ettevõte asutati 40 aastat tagasi sügaval nõukogude ajal, kui riiki juhtis Leonid Brežnev, ja sellele anti väärismetallide ja vääriskivide ekspordi monopol. Vajadusel müüakse firma kaudu ka riigireservi kulda.

Ja osa sellest suurest rahast liigub Tallinna Äripanga abil. Nišipangana teenitaksegi peamine tulu juveelide ja vääriskivide vahendamiselt Venemaalt läände. Nii oli näiteks 2008. aasta lõpu seisuga pangal lõpetamata väärismetallidega seotud vahendustehinguid kokku 1,7 miljardit krooni.

Viimastel aastatel on Äripanka seostatud peamiselt suurima aktsionäri Andrei Žukovi nimega. Avalikult kättesaadavate andmete järgi kuulus talle eelmise aasta keskpaiga seisuga natuke üle veerandi pangast - Leonarda Investi kaudu 21,8 protsenti, ASi Grand Marketing kaudu veel 3,3 protsenti ning TBB Investi kaudu umbes 1,5 protsenti. Kas tal on osalus või ei ole ka mõnes varifirmas, seda ei tea.

Leonarda Invest on ka ainus aktsionär, kelle osalus ulatub üle 10 protsendi. Teised hoiavad osalust alla selle piiri, mis sunniks finantsinspektsiooni põhjalikumalt hindama panga omanike usaldusväärsust.

Kuidas Äripank ilmavalgust nägi?

Äripank on vanim sama nime all tegutsev pank Eestis, mille asutasid 1991. aastal nn liidulise alluvusega tehased. Tänaseks on väikepank leidnud niši väärismetallide ja vääriskivide äris.

1991. aasta tormilised sündmused Eestis. Augustiputš, ülemnõukogu pikad ja pinevad istungid. Samal ajal üritab võimu haarata Interrinne koos Töökollektiivide Ühendnõukoguga. Viimase kõige aktiivsemad juhid on Dvigateli direktor Vladimir Jarovoi, Pöögelmanni-nimelise sõjatehase direktor Igor Šepelevitš ja Tallinna kaubasadama direktor Aleksei Lukoškin.

Kõikide Eestis asuvate liidulise alluvusega ettevõtete jaoks on ajad segased. Nende juhid kardavad, et ettevõtted jäetakse ühel päeval pangateenustest ilma. Seepärast pandi seljad ja raha kokku ning asutati Tallinna Äripank. "Aktsiaid osteti nii, kuidas keegi suutis," meenutab ASi K-Most omanik Anatoli Kononenko. K-Most on panga väikeaktsionär, neile kuulub praegu 17 718 aktsiat.

Otsiti kosilast Venemaalt

Kuid tagasi tormilistesse 1990ndatesse. Kuna nõuded pankadele aja jooksul üha karmistuvad ning et aktsionäridel endal raha suurt pole, hakatakse Äripangale Venemaalt kosilast otsima.

Moskvast leitaksegi MAPO Pank, millest 21 protsenti kuulus Vene sõjatööstuse suurettevõttele MAPO (Moskovskoje Aviatsionnoje Promõšlennoje Objedinenije). Kuid sama kaaluga oli ka teine aktsionär, meile juba tuttav Almazjuvelireksport.

MAPO Panga loomise idee tuli Usbeki grupeeringu esindajalt Moskvas Ališer Usmanovilt, kes ise asus panga juhatuse esimehe asetäitja postile, juhatuse esimeheks sai tema hea tuttav, endine KGB välisluure alampolkovnik Jevgeni Ananjev. Endisi luurajaid oli pangas tööl teisigi.

Üheksakümnendate lõpul keskendub Ališer Usmanov juba vääriskivide ja väärismetallide ärile.

Kuid Äripank avastab, et MAPO Panga näol on tegemist ebaõnnestunud abieluga.

Keskpank hoiatab

"Tallinna Äripanga omavahendid on panga eksisteerimiseks ebapiisavad. Pangainspektsiooni poolt on tehtud ettekirjutus kutsuda kokku erakorraline aktsionäride koosolek päevakorraga - panga likvideerimine või reorganiseerimine. Eesti Panga silmis on Tallinna Äripank kriisiseisundis," kõlavad pangainspektsiooni esindaja Lembit Zernanti karmid sõnad panga aktsionäridele, kes on 1997. aasta 3. oktoobri õhtul kogunenud Sakala 3, endise Vanalinna Stuudio majja erakorralisele üldkoosolekule. Kuulajate tõsised näod vajuvad veelgi mornimaks.

Tollal oli tavaline, et üks järjekordne väikepank vaakus elu ja surma piiril.

2000. aasta veebruaris jääb MAPO Pank Venemaal panganduslitsentsist hoopis ilma. "Meil polnud sellisest aktsionärist kasu. Eesti-poolsed omanikud hakkasid otsima uusi investoreid," meenutab toona panka juhtinud Neeme Roosimägi.

Otsingud kannavad vilja ja sajandivahetuse paiku liiguvad Äripanga aktsionäride kontodele offshore-firmadelt kümned ja kümned miljonid kroonid nullprotsendilise intressiga laenudena. Arvatavasti on selle raha taga Almazjuvelirekspordiga seotud ärimehed.

"Olen nendega isiklikult kohtunud ja nad on tõsiselt soliidsed mehed. Kindlasti nad päästsid meid. Eestis polnud sel ajal kellelgi raha. Miks nad ei peaks Äripanga nõukogus istuma, kui nende raha seal liigub," ütleb Roosimägi. Ta lisab, et Tallinna Äripank on Eesti pank ning A ja O on seal Andrei Žukov. "Teades Žukovit, ma ei usu, et ta laseks kontrolli teisele poole üle minna. Ta võtab asja nii, et see on tema äri," täpsustab ta.

Tagasi juhtkonnasŽukovile on raske periood ka 2006. aasta sügis. Siis satub ta taas finantsinspektsiooni teravdatud tähelepanu alla.

Inspektsiooni juht Raul Malmstein ütles toona Eesti Päevalehele, et Äripanga omanike ja nende äride läbipaistvusega pole kõik korras. Kummalised äritehingud, variisikud ja segased suhted. Näiteks juhtis Žukovile kuuluvaid firmasid isik, kelle tööülesandeid lähemal vaatlusel ei saa kirjeldada teistmoodi kui autojuhi omasid.

Kolm aastat oli Žukov sunnitud olema Äripanga juhatusest eemal ning naasis läinud aasta oktoobris.

Suuromaniku asemel vastas tema advokaat

Madis Kiisa, Äripanga nõukogu liige, vandeadvokaat, vastates Andrei Žukovile saadetud küsimustele

Tallinna Äripanga juhatuse liikmel Andrei Žukovil ega kellelgi teisel juhatuse liikmetest pole suure töökoormuse tõttu võimalik Teiega kohtuda. Lisaks ei puuduta küsimused oma sisult mitte Tallinna Äripanga tegevust, mille eest vastutab juhatus, vaid panga aktsionäre ja/või kliente.

Juhatuse liikmetel puuduvad teadmised ning tulenevalt pangasaladuse hoidmise kohustusest ka pädevus anda vastuseid Teie päringus nimetatud kolmandate isikute tegevuse kohta.

Tallinna Äripanga tegevuse üle teostab pidevat järelevalvet Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduses, Krediidiasutuste seaduses ja nende alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras.

Finantsinspektsioon valdab kogu informatsiooni, muuhulgas ka pangaga seotud juriidiliste isikute "läbipaistvuse" (termin vastavalt KrAS-le) kohta, ning selles osas ei ole pangale tehtud etteheiteid.

Eelöeldust tulenevalt pean vajalikuks märkida, et Teie väljamõeldud vihjed kellegi ja/või millegi oletatavast peitumisest legaalse ettevõtlusvormi taha on seetõttu äärmiselt kohatud, sisult väärad ja olemuselt laimavad.

Juhul, kui ajakirjanik Brinkmann soovib omandada osaluse Tallinna Äripangas, millises iganes teises Eestis tegutsevas krediidi- ja/või finantseerimisasutuses või ükskõik millises teises äriühingus, on ka temal vaba valik teha seda kas füüsilise isikuna või mõne kohaselt registreeritud äriühingu kaudu.

Teie retoorilisele küsimusele "miks on Tallinna Äripank keskendunud väärismetallidega kauplemisele" tuleb vastata pragmaatiliselt - miks mitte? Kuivõrd aga pank teostab siiski tehinguid mitte enda, vaid klientidele kuuluva varaga ja klientide nimel, siis on selliste tehingute kohta käiv informatsioon käsitletav pangasaladusena. Krediidiasutuste seaduse kohaselt on pangasaladuseks kogu teave ja hinnangud, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema kliendi kohta. Pank ei või avaldada pangasaladust kolmandatele isikutele.

Kommentaar

Andres Kurgpõld, finantsinspektsiooni juhatuse liige

Finantsinspektsiooni jaoks on Tallinna Äripanga omanikestruktuur olnud pikki aastaid kõrgendatud tähelepanu all. Panga sobivust ja vastavust tegutsemiseks krediidiasutusena on hinnatud pidevalt ja kõrvalekallete korral on reageeritud järelevalve käsutuses olevate vahenditega, kui omanike äritegevus pole olnud piisavalt läbipaistev.

Muu hulgas on tehtud ettekirjutus piirata äriühingu hääleõigust Tallinna Äripanga aktsionäride üldkoosolekul ning kehtestatud keelde nii kaudse kui otsese olulise osaluse omandamiseks pangas, seda nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele. Vajadusel oleme teinud koostööd kaitsepolitsei ja rahapesu andmebürooga.

Kuna pangad kasutavad oma äriliste eesmärkide saavutamiseks avalikku usaldust, on finantsjärelevalve jaoks äärmiselt oluline, et eeskätt krediidiasutuses kontrollivat osalust omavate isikute ärialane maine ja tegevus vastaksid seaduses sätestatud nõuetele. Tallinna Äripangas olulise osaluse omandaja menetluse raames oleme tähelepanu pööranud ka panga väikeomanikele. Sealjuures teinud järelepärimisi erinevatele registritele, ametitele ja järelevalveasutustele. Oleme hinnanud ka pangas olulise osaluse omandaja seotust panga väikeaktsionäridega. Olemasoleva info põhjal ei ole meil alust väita, et erinevatele omanikele kuuluvate firmade taga oleks üks isik või isikute ühine tegutsemine.

Kui osaluse suurus pangas ületab 10% piiri, kaasneb kohustus sellest finantsinspektsiooni teavitada ja inspektsioonil on kohustus panga omaniku laitmatut ärialast mainet hinnata.

Väärismetallid kasvatasid hüppeliselt Tallinna Äripanga varade mahtu

*Tallinna Äripank kanti äriregistrisse 1991. aasta detsembris ehk pool aastat enne Eesti rahareformi. Krediidiasutuse litsentsi sai pank 1993. aasta jaanuaris.*Omab kolme tütarfirmat, millest kaks tegutsevad Eestis. TBB Liising tegutseb liisinguturul ja TBB Invest tegeleb kinnisvaraarendusega. Tegutsetakse ka Venemaal, kus omatakse 99% suurust osalust liisingufirmas TBB Liising.*Tallinna Äripanga Grupp teenis 2008. aastal 7,5 miljonit krooni kahjumit, sh panga kasum ulatus 23,5 miljoni kroonini, kuid liisinguüksus sai 11,1 miljonit ja kinnisvarategevus 33,1 miljonit krooni kahjumit.*Grupi bilansimaht kasvas 2008. aastal 1,63 miljardilt 3,46 miljardile kroonile. *Varade mahu hüpe tuli väärismetalli vahendamisest tingitud kohustuste ja nõuete kasvust 0,36 miljardilt 1,66 miljardile kroonile.*Grupi laenuportfell oli 304,8 miljonit ja liisinguportfell 105,8 miljonit kroonini.*Hoiuste maht ületab laenumahu ligi kolmekordselt, ulatudes 1,17 miljardi kroonini.*Äripanga kuuest nõukogu liikmest kolm kuuluvad Venemaa plaatina ja teemantide eksporti koordineeriva riigifirma Almazjuvelirexport juhtkonda.