Rikkumiste tuvastamisel nõutakse euroraha tagasi selle saajalt ehk teenuse ostjalt, kui ta aitas kellelgi ebaausalt võita, mitte aga hanke võitjalt. Kui müüja esitas valeandmed ostja teadmata, on asi keerulisem, ütles rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli.
"Peab teadma, kas hanke käigus ostja võis saada teada, et teenuse müüja tegutseb ebaausalt või mitte. Kui ostjal ei olnud võimalust seda avastada, on hange täidetud ning pretensioone ei ole, jääb loota ainult müüja vastutustundele. Need on üldised reeglid, kuid igat juhtumit tuleks käsitleda eraldi," selgitas Siruli.
Riigihangete ameti järelevalvetalituse juhataja Aleksander Bakirov märkis, et looming ja autoriõigused on väga segased asjad. "Jääb lahtiseks, kes peab neid hangete puhul kontrollima, kas kontrollija on ikka ostja või mitte. Hanketingimustes peab seisma punkt litsentside ja kasutusõiguse olemasolust. Ostja tellib seega muusika ja peab kontrollima, millist muusikat talle pakutakse. Meie kontrollime aga, kuidas muusikat telliti ja mida hangete seaduse kohaselt tehti," lisas Bakirov.
Miljonite kroonide eest muulastele eesti keelt õpetanud ja selleks isegi euroraha toel korraldatud riigihanke võitnud Keeltekool Prosum kasutas õppematerjalides varastatud taustamuusikat. Asja ilmsikstulekul maksis koolitaja vaidluseta pisut üle 13 000 krooni autoritasu, mis on saadud tuluga võrreldes peenraha.
Möödunud aasta septembris sai keeltekooli majandav Edukool Grupp OÜ kirja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni (EAKO) tegevdirektorilt Erik Mandrelt, kus pöörati firma tähelepanu sellele, et oma eesti keele õppematerjalides, nimelt CD-plaatidel, kasutavad nad välisautorite muusikat seadusevastaselt.
Asjaolu, et õppematerjalidesse kuulusid piraatmuusikaga CDd, ei seganud Edukool Grupil võita riigihanget. 2007. aasta oktoobrist kuni 2008. aasta maini osales firma Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse projektis, mille eesmärgiks oli korraldata eesti keele õpet töötutele muukeelsetele. Kahe hankelepingu koondmaksumuseks ilma käibemaksuta oli 1,1 miljonit krooni.
2008. aasta aprillist kuni 2009. aasta detsembrini osales Edukool Grupp programmis „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2009“. Teenuseid ostis tööturuamet. Selle järglase, töötukassa, andmeil sõlmiti Edukool Grupiga leping summale 18,3 miljonit krooni. Kogu raha tuli Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Seotud lood
Miljonite kroonide eest muulastele eesti keelt õpetanud ja selleks isegi euroraha toel korraldatud riigihanke võitnud Keeltekool Prosum kasutas õppematerjalides varastatud taustamuusikat.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.