Möödunud aasta langes Eesti positsioon kõigis neljas konkurentsifaktoris: majanduse seisundis 25, äritegevuse efektiivsuses 14, valitsuse töö tõhususes 12 ja infrastruktuuris 2 kohta.
Eestile kuulub praegu maailma riikide edetabelis 35. koht, parim koht oli 19, mille Eesti saavutas 2006. aastal.
"Kui poleks kriisi tulnud, oleks pidanud selle välja mõtlema, sest buumiga läks asi korrast ära," kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. Kui majandus tõusis, läks Eestil hästi, kuid kaotati odava riigi eelised. Uusi eeliseid aga ei tekkinud.
"Nagu olümpiamängudel, et sõltu majanduses kõik sportlasest ja ilmast, aga ka treenerist ja tiimist," rääkis Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Treeneri ja tiimi osa täidab tema sõnul majanduses valitsus ja riik.
Leev Kuuma sõnul on oodata statistiliste näitajate jätkuvat langust, mida hakkab tasakaalustama ärimeeste optimism tuleviku suhtes. "Statistika ja majandusnäitajate baas halveneb, kuid ettevõtjate hinnang on hoopis teine," ütles ta 2010. aasta konkurentsivõime kohta.
Täna tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi üheksas aastaraamat tugineb Lausanne'i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemustele.
Seotud lood
Nordic Hotelsi juht Feliks Mägus ütles, et kui statistika järgi on Eesti turismisektor tõesti Ida-Euroopa omast vähem langenud ja Vene turistide arv on kasvanud, siis see on vaid medali üks pool.
Maailma riikide konkurentsivõime edetabelis tõusis Eesti mulluselt 35. kohalt ühe koha võrra ülespoole, selgus värskest aastaraamatust IMD World Competitiveness Yearbook 2010.
Kuna hindamise kriteeriumid on väga erinevad, on praegu igasugune hindamine ja riikide liikumine edetabelites üles ja alla väga intensiivne, rääkis Tondi Elektroonika ASi juht Uno Abru.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.