Eesti Energia vajab 20 miljardit krooni lisaraha

Valitsus ootab rahandusministeeriumilt ettepanekuid võimalikust riigipoolsest omakapitali suurendamise võimalustest ettevõttes. Siinjuures kommenteeriski Kaasik, et lisaraha vajatakse ligikaudu 20 miljardi krooni ringis. "Osa sellest peab olema omakapitali vormis, sest kogu puuduolevat summat ei saa me sisse laenata,“ rääkis ta.

Hetkel on Eesti Energia investeeringutel kolm põhisuunda. Esiteks investeeritakse  elektritootmisesse kodumaise varustuskindluse tagamiseks. "Siin all on põhiliseks investeeringuks kaks uut põlevkiviplokki ja väävlipüüdmisseadmed neljale vanale plokile, mis annavad piisava koguse tootmisvõimsust kodumaise elektrinõudluse tagamiseks,“ lausus Kaasik ja lisas, et kavas on ka väiksemas mahus taastuvenergia investeeringuid, pmis lähevad eamiselt tuuleenergiasse.

Teiseks tahetakse investeeringud teha jaotusvõrku, et tagada kvaliteetne võrguteenus Eesti Energia klientidele. Lisaks on kavas üle minna kaugloetavatele arvestitele, tähendas Kaasik.

"Kolmandaks on investeeringud õlitootmises uue arengutaseme saavutamiseks, millega hakkame tootma oluliselt väärtuslikumat põlevkiviõli kui täna,“ loetles Kaasik investeerimisprioriteete.

Möödunud aasta lõpus leidis valitsus, et võimalikud on mõlemad variandid: riik leiab ise investeerimiseks raha või korraldatakse IPO. Tööd tehakse seega praegu kahes suunas.

Valitsus ootab samas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuid aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks. Eesti Energia loodab valitsuse otsust maiks, sest selleks ajaks on selge, kas riik annab ettevõttele investeeringuteks raha või toimub IPO.

Kui Eesti Energia läheb siiski börsile, saab aktsiatele pakkumisi teha juba juunis.