• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 18.02.10, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Savisaar: Linnahalli odüsseia

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kirjeldab, kui raske on poliitiliste vastaste tegutsemise tõttu Tallinna Linnahalli korda saada.
Järgneb Edgar Savisaare arvamuslugu
Kolmkümmend aastat tagasi ehitatud Tallinna Linnahall on tänaseks jõudnud üsna nirusse seisu. Sellest said aru mitmed linnavalitsused ja tegid katseid ka linnahall maha müüa või renoveerida.
Eriti pingutasid omal ajal Tõnis Palts ja Liisa Pakosta, aga tulemusi neil ei olnud. Linnahall jäi ikka samasuguseks, nagu ta 1980. aastal oli valminud, ainult lagunemise märke tuli aastatega juurde. Vahepeal räägiti viimases hädas isegi linnahalli lammutamisest, aga sellele kurjale plaanile pani muinsuskaitse käe ette.
Ka keskerakondlikul linnavalitusel kulus otsinguteks ja kõnelusteks võimalike partneritega mitu head aastat, kuni möödunud kevadel lõpuks ameeriklastega esimene kokkulepe sõlmiti. USA poolt kirjutas sellele alla miljardär Ronald Lauder, kes selle projekti elluviimiseks omaette firma Tallinn Entertainment asutas, Tallinna poolt abilinnapea Taavi Aas.
Kokkuleppele järgnes nagu ikka investeeringuteks vajaliku raha otsimine. See ei olnud isegi USAs lihtne, ka sealpool ookeani on sügava majanduskriisi aeg ning pole sugugi populaarne teha investeeringuid Ida-Euroopasse. Lõpuks teatati möödunud aasta sügisel, et vajalik raha on leitud. Saadi nõusolek USA valitsuse garanteeritud võlakirjade emiteerimiseks selle summa ulatuses. Iseenesest küllalt traditsiooniline investeerimise viis, mida viimastel aastatel on USA toel rakendatud ka Iisraelis, Horvaatias jm. USA finantsreeglid kirjutavad ette, et lisaks USA valitsuse garantiile peab olema ka selle maa valitsuse garantii, kuhu laen läheb. Selles ei nähtud aga teisel pool ookeani suurt probleemi, seda isegi mitte meie mis tahes hinnaga eurotsooni pürgiva riigi jaoks.
Ansipi & Laari hirmuunenägu – USA investeering Tallinna Keskerakonna toelMina olin see, kes ookeani tagustele partneritele ennustas Eestis võimalikke sisepoliitilisi probleeme seoses selle investeeringuga. Tuletasin meelde, et järjekordsete riigikogu valimisteni on jäänud vaid aasta ning valitsevatele parteidele – Reformierakonnale ja IRLile – kindlasti ei meeldi, kui Keskerakond suudab Tallinnas lahendada probleemid, millest valitsusparteide jõud üle ei käinud, kui nemad pealinnas võimul olid.
Ennustasin, et Ansip ja Laar teevad kõik, mis neist sõltub, et selline suur investeering jääks Tallinna tulemata. Nad ei lepi sellega, püüdsin selgitada, kui Eesti suurim välisinvesteering ja pealegi majanduskriisi ajal, tuleb keskerakondlikku Tallinna ning seda opositsiooni poolt suunatuna. Soovitasin oodata selle investeeringuga, kuni 2011. aasta kevadised riigikogu valimised on möödas ning Ansipi ja Laari punt on Toompealt maha valitud. Kui need asjad kümme aastat on veninud, siis võivad ühe aasta veel oodata!
Mind julgustati: Eesti jaoks olevat liiga tähtis hoida häid suhteid Ameerika Ühendriikidega. Seda on peetud lausa Eesti valitsuse esimeseks välispoliitiliseks prioriteediks. Toompeal on väga raske sellest pakkumisest ära öelda. Isegi kui see rahva silmis kõigutab usaldust Reformierakonna ja IRLi suhtes, on selline investeering igal juhul kasulik Eestile tervikuna. Ei saa olla nii, et kahe partei lühiajalisi valimishuvisid nii jõhkralt eelistatakse riigi ja rahva pikaajalistele huvidele. Seda enam, et Ronald Lauder ei ole mees metsast, tegu on USA ühe suurima investeerijaga Ida-Euroopasse, pealegi endise kaitseministri asetäitjaga, kellele ei ole võõrad ka mõjuvõimsa sõjatööstuskompleksi huvid.
Argumendid olid kaalukad ning ma jäin nendega nõusse. Seda enam, et minagi ei kujutanud ette, millisel viisil valitsusparteid ja nende õukonnameedia seda projekti võivad blokeerida. Ei saa viidata Tallinna maksukoormale, sest laenu võtab ja maksab kinni erafirma. Ei saa rääkida ka sellest, et see investeering hakkab takistama Eesti liitumist eurotsooniga, sest see ei mõjuta kuidagi Maastrichti kriteeriumide täitmist. Ei saa isegi öelda, et linnahall on ainult Tallinna asi ja riiki see ei puuduta, kuna selgelt on tegemist üleriigilise tähtsusega objektiga.
Pealegi on see investeering laiema tähendusega kui ainult Tallinna linnale. See võimaldaks algatada ka muid analoogilisi arenguprojekte teistes Eesti linnades ning looks juurde tuhandeid uusi töökohti ehitussektoris, mis kriisi all valusalt kannatab.
Vaikuse katkestas „hämaravõitu“ RõivasNii me teatasimegi selle aasta algul ameeriklaste investeeringutest ka meediale. Algul mulle näis, et meie sõnumist ei saadud aru. Paar nädalat kestis meedias sügav vaikus. Nüüd olen aru saanud, et lihtsalt hauti plaani, mida selle keskerakondlaste ebamugava pakkumisega peale hakata. 
Väga ei pingutatud, siht võeti projekti lihtlabasele diskrediteerimisele. Alustas riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas, kes 11. veebruaril nimetas Delfis pakutud investeerimisvõimalust „hämaravõitu skeemiks“.
Pange tähele, Rõivas ei olnud näinud ühtegi dokumenti seoses selle investeeringuga, kui ta tegi oma avalduse. Poliitilise ärapanemise hoos unustas Rõivas, et nii kõrgel riiklikul positsioonil oleval ametiisikul ei ole kohane Ameerika riikliku institutsiooni garantiid nimetada „hämaravõitu“ tehinguks. Mõtlesin Delfit lugedes: nii Ameerika Ühendriikide valitsus, advokaadibüroo Hills Stern & Morley LLP, kui ka Ronald Lauder on Tallinna linna jaoks igati soliidsed koostööpartnerid ja Rõivase poisikeselik käitumine heidab varju nii talle endale kui ka kogu meie riigile.
Aga signaal oli antud. Samal päeval teatas Äripäev, et „Tallinna juhid, sh abilinnapea Taavi Aas, lasksid ameeriklastel end haneks tõmmata“. Päev hiljem korrutas Õhtuleht: „Selge, et praegu püüab Tallinn  Entertainment LLC meid alt vedada, jättes ärimeeste plaani kõrbemise puhul kõik riskid Eesti kanda“. Mis riskid need siis ikkagi on? Isegi kui see garantii kunagi peaks realiseeruma, mida ma ei usu, siis nii nagu taolistes projektides ikka, saab garantii andja vara, st renoveeritud Linnahalli omanikuks.
Küll aga saab nüüd selgeks, mida selle ajakirjandusliku turmtulega taheti saavutada: Eestis diskrediteerida ameeriklasi, aga USAs vastupidi projekti siinpoolseid korraldajaid – Tallinna linnavalitsust ja Keskerakonda. Ameeriklasi esindav Lextali advokaadibüroo saatis meediasse üksikasjalise vastulause, aga seda pole mujal peale Äripäeva isegi avaldatud. Selle asemel külvatakse avalikkusesse ainult segadust.
Mõnes mõttes teeb see Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide linnavalitsusele isegi au. Näitab, et valitsusparteidel on vesi ahjus ja nad kardavad tõesti, et järgmisel kevadel tuleb Toompealt alla tulla. Seepärast nad kasutavadki selliseid võtteid oma konkurentide mustamiseks.
Üks tuttav Toompealt selgitas, milles ma tema arvates olin eksinud. „Te arvasite, et Reformierakonnale ja IRLile on olulised suhted USAga. Muidugi, aga see kehtis suhete kohta Bushi-ameerikaga. Miks te arvate, et samamoodi peetakse ka Obama-ameerikast? Otsige viimase aasta jooksul Eesti ajakirjandusest kas või üks positiivne kirjutis USA demokraatide ja Obama algatatud reformide kohta. Te ei leia seda“.
Keskerakond teeb ära, alatiVõitlus Tallinna Linnahalli renoveerimise eest jätkub. Linnahall peab saama ja saabki ükskord korda tehtud. 19 .veebruaril on mul selles küsimuses arupidamine rahandusminister Jürgen Ligiga. Pärast seda saab selgemaks, kas jäävad peale Reformierakonna ja IRLi positsioonid või siiski Tallinna rahva huvid, mida meie püüame esindada.
Tuletan meelde, kuidas Eesti parempoolne meedia materdas Keskerakonda, kui me võtsime ette Vabaduse väljaku renoveerimise, Harju tänava haljasala rajamise, veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, sundüürnikele munitsipaalmajade püstitamise ning koolimajade laiaulatusliku remondi. Kuidas rahvast hirmutati juttudega sellest nagu oleksime me Vabaduse väljaku aluse linnasüdame maa juba ärimeestele maha müünud jne. Tallinlastele püüti igal juhul tõestada, et Keskerakonna plaanidest ei tule midagi välja. Meie oleme aga oma töö ikkagi ära teinud ning siis on olnud ka konkurentide ning neid teenindava meedia suu lukus. Miks te arvate, et seekord läheb teisiti?
Autor: Edgar Savisaar, Villy Paimets

Seotud lood

Uudised
  • 02.01.17, 16:45
Linnahalli kallis päästeplaan
Interaktiivne kaart näitab, millised oleksid võimalikud kohad Eestisse kavandatava konverentsikeskuse jaoks ning mille poolest Linnahalli kallis päästeplaan teistest erineb.
Uudised
  • 26.08.10, 20:27
Tallinn kiitis heaks firma asutamise linnahalli remondiks
Volikogu kiitis heaks lepingu, millega Tallinna linn asutab võrdväärse partnerina ühisettevõtte Linnahalli renoveerimiseks.
Uudised
  • 19.02.10, 13:52
Linnavalitsus: linnahalli projekti toetab eraagentuur
Tallinna linnahalli projekti toetab linnavalitsuse teatel USA eravälisinvesteeringute korporatsioon OPIC. Arendaja võlakohustuste tagasimaksmise garanteerib investeeringu sihtriigi valitsus ning valitsuse võlakohustuste tagasimaksmise omakorda garanteerib OPIC, teatas linnavalitsus.
Arvamused
  • 18.02.10, 12:36
Faktid a la Savisaar
Oma seekordses arvamusartiklis teeb Tallinna linnapea Edgar Savisaar taas kord nii kõrge lennuga avaldusi, et ei saa mitte vaiki olla. Püüan siinkohal juhtida lugeja tähelepanu otsestele faktiväänamistele, demagoogia osa jätan suuresti arvustamata.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:09
Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele