Üldjuhul teatakse, mis on kaubamärk, mis ärinimi ja mis domeeninimi ning millist eesmärki need igapäevaelus täidavad või täitma peaksid.
Ärinime, kaubamärgi ja domeeninime eraldi ja üksteisest sõltumatuna funktsioneerimine on teoorias võimalik, kuid praktikas põimuvad nad sageli ja tihedalt.
Nii näiteks välistab kaubamärgi registreerimise asjaolu, et registreerimiseks esitatud tähis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega ja seda tingimusel kui vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda selle kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada.
Kaubamärgi registreerimist välistavat eelkirjeldatud suhtelist asjaolu ei rakendata vaid juhul, kui äriregistrisse kantud ärinimele õigust omav ettevõtja annab kaubamärgi registreerimiseks oma kirjaliku nõusoleku. Nii kaubamärgil kui ka ärinimel on õiguskaitse ning võib öelda, et nende suhe on vastastikune ja nende arvestamise vajadus oleneb sellest, kumb õigus on varasem.
Kui kaubamärgi registreerimise võib välistada olenevalt asjaoludest teise isiku ärinimi, siis näiteks ärinime valiku üheks piiranguks on varasema kaubamärgi olemasolu. Seadus keelab ärinimes Eestis kaubamärgina kaitstud tähise kasutamise ilma kaubamärgi omaniku notariaalse või digitaalallkirjastatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb sellel või nendel tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
Ärinime valimisele asumisel on soovitav seega eelnevalt teha otsingud kaubamärgi andmebaasides ja hilisemate arusaamatuste ning vaidluste ärahoidmiseks veenduda, et puudub teise isiku varasem õigus kaubamärgi näol.
Seejuures ei oma tähendust see, kas tegemist on sõnalise, tähelise, numbrilise tähise või nende kombinatsioonina õiguskaitse saanud kaubamärgiga.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ka kombineeritud kaubamärgi ühe osa, näiteks sõnalise osa kasutamine ärinimes võib rikkuda kaubamärgi omaniku õigusi.
Oluline on siinkohal rõhutada, et juhul, kui ettevõtja kandmisel äriregistrisse ei olnud ärinime valikul takistust teise isiku varasema kaubamärgi näol, siis juhul, kui ettevõtja tegevusala või tegevusalad pärast ärinime äriregistrisse kandmist muutuvad, rakendub ka eelkäsitletud piirang.
Ehkki domeeninimi on vaid tehniline abivahend ja oma olemuselt kujutab äriühingu identiteeti internetikeskkonnas, siis oma funktsioonilt sarnaneb ta kaubamärgiga.
Kaubamärk on väga tihedalt seotud ka domeeninimega. Domeeninime valikul ja registreerimisel võidakse kas siis tahtmatult või pahatahtlikult rikkuda kauba märgiomaniku õigusi ja oluliselt takistada või teha isegi võimatuks kaubamärgi omanikul kasutada õiguskaitse saanud kaubamärki talle vajalikus mahus ja viisidel.
Hetkel kuum
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
Eesti Interneti Sihtasutuses väljatöötatava ja esialgsete plaanide kohaselt arvates 1. maist 2010 jõustatava uue domeenireeglistiku üks põhimõte on "kes ees, see mees". Peale selle näeb uus domeenireeglistik ette võimaluse igal isikul piiramatult domeeninimesid taotleda.
Registreeritud domeeninime on võimalik vaidlustada, kui see on teise isiku kaubamärgiga identne või sellega eksitavalt sarnane, kui domeeninime kasutajal ei ole õigustatud huvi domeeninime suhtes ning kui domeeninimi registreeriti ja seda kasutatakse halvas usus.
Ehkki õiguste kaitse kohtus või loodavas vahekohtus on võimalik, siis mis tahes vaidluste ennetamiseks on soovitav igal ettevõtjal juba varakult kaaluda vajadust oma kaubamärgid ka domeenidena registreerida.
Autor: Viive Kaur